Kalapeedia Otsing Kaastöö

Inglise k - norway pout; prantsuse k - tacaud norvégien; saksa k - Sparling, Stintdorsch; hispaania k - faneca noruega; taani k - calypso, sperling; hollandi k - kever; fääri k - stinksild, toskasild, hvítingsbróður; islandi k - spærlingur; norra k - ogerpal, skellbrosme; rootsi k - vitlinglyra; soome k - harmaaturska; vene k - mресочка Эсмарка

"Tursik /---/ on levinud Põhja-Inglismaast ja Kattegatist Islandini ja Barentsi mere lääneisani, hoidub peamiselt 100 kuni 300 meetri sügavusse, 6-9 kraadi C temperatuuriga vette, kasvab 23-25 cm pikkuseks. Selg on hallikaspruun, küljed hõbehallid, rinnauimede aluse ülemise serva juures on tume laik. Eesmine pärakuuim on pikk, algab eesmise seljauime alt. Suu on otsseisune, poise alalõual lühike ja peenike. Tursik sööb planktilisi vähilaadseid ja on ise röövkalade, peamiselt merlangi toiduks.

Veel hiljuti puudus puudus sellel väikesel kalal majanduslik tähtsus, aga pärast 1966. aastat suurenes tema püük järsult, saavutades 1968. aastal süsika (saida) ja kilttursa (pik¹a) püükide taseme, s.t. umbes 500 000 t. Teda kasutatakse peamiselt kalajahu valmistamiseks."¹

FishBase's suurim pikkus 35 cm (tavaline 19 cm) pikim eluiga 5 aastat.

Peamisteks püügialadeks on Põhjamere põhjaosa ja Skagerrak (Taani ja Norra vahel asuv väin).

Püügikogused on märgatavalt vähenenud: 1974. a kogupüük 877910 tonni, 2008. a kogupüük 39 223 tonni.

Allikad:

¹ Loomade elu, 4. kd Kalad. Tallinn, 1979

Trisopterus esmarkii FishBase's (detsember 2013)

Trisopterus esmarki Wikipedias