Otsingu tulemused:

1. ahven pärimuses
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada

Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)

Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius) on kalaliik  tursaliste (Gadiformes) seltsi tursklaste (Cadidae) sugukonna süsikate (Pollachius) perekonnast.

Inglise k - pollack, lythe, greenfish, green pollack, european pollack, callagh, margate hake; prantsuse k - colin, lieu jaine, meriche blanche; itaalia k - merluzzo giallo; portugali k - juliana, paloco, bacalhau; hispaanika k - abadejo, abadira, badexo barriao, barrionda, ferrete; saksa k - Pollack; hollandi k - pollak, witte koolvis; taani k - blåsej, lubbe; fääri k - hvítseiður, lini, lyrur; islandi k - lýr; norra k - lyr; rootsi k - bleka, lurtorsk; soome k - lyyraturska; vene k - серебристая сайда, поллак, люр



Lähisugulasest saidast eristab pollakit välistunnustelt esmajoones see, et pollakil puudub alalõual poise, küljejoon on aga tume ning kaardub rinnauime kohal järsemalt.
Ülalt värvus pruunist oliivkollaseni, küljed ja alakeha heledamad.

Pollaki levila ulatub Islandist ja Põhja-Norrast Biskaia laheni, peamised asurkonnad paiknevad Põhjameres ja Briti saarte ümbruses. Pollak on üsna sage ka Läänemere edelaosas. Eesti rannikuvetest on teada vaid ühe isendi (75 cm, 4,2 kg) tabamine, kes jäi 18. 05.1962 Väinameres Seanina (Muhu) lähedal kalurite võrku.

Noorena elavad pollakid ranniku läheduses, vanemad ujuvad kaugemale, kuid jäävad enamasti viibima kaljusele merepõhjale kuni 200 m sügavuses. Kudeajal parves. Sööb röövkalana kilu, heeringat jt kalu.

Fishbase's maksimaalne pikkus 130 cm (tavaline 75 cm), maksimaalne fikseeritud kaal 18,1 kg, suurim eluiga 8 aastat. 

Pollak on töönduskala, keda püütakse seisevvõrkude ja õngejadadega. Peamisteks püüdjateks on Norra ja Prantsusmaa. Suurim aastane kogusaak 17 900 tonni püüti FAO andmetel 1987. aastal, 2005. a oli kogusaagiks 11 000 tonni. Tihti saadakse pollakit kaaskalana tursa jt kalade püügil. Kuna pollak ei ole ohustatud kalaliik, võib teda püüda rohkemgi, näiteks 2008. aastaks oli soovituslikuks püügikoguseks kuni 18 000 tonni.


Pollak on ka märkimisväärne huvikalastuse objekt. Norras püüti huvikalastajate poolt 2009. aastal üle 100 tonni pollakit. Prantsusmaal püüavad huvikalastajad aastas välja umbes 3500 tonni pollakit.

Allikad:
P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
Pollachius pollachius FishBase's
Pollachius pollachius Wikipedias

Vaata lisaks:

Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
Süsikad ehk pollakid (Pollachius)