Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)

Inglise k - saithe, coalfish, coley, glassan, gloshan, sillok, silver bills, Boston blues; prantsuse k - lieu noir, colin, goberge, greslin; itaalia k - merluzzo nero; hispaania k - carbonero, colin; portugali l - badejo, escamudo; saksa k - Blaufisch, Köhler, Seelachs; taani k - sej, mørksej; islandi k - ufsi; fääri k - murtur, seiður, jm; hollandi k - koolvis; norra k - sei; rootsi k - gråsej, sej; soome k - seiti; vene k - cайда

"Saida on parvehoiduva eluviisiga pelaagiline kala, kes asustab nii keskmist kui ka põhjalähedast veekihti. Ta kasvab 60-90 cm pikkuseks, teatakse aga ka 115-120 cm pikkusi isendeid. Süsika selg on terashall või oliivroheline, kõht hõbehall. Suu on suur ja otsaseisune, alalõual asetseb väga lühike poise. Sabauim on suure väljalõikega, küljejoon hele. Süsikas levib ainult Atlandi ookeani põhjaosas, Biskaia lahest Teravmägedeni ning Murmanist ja Codi neemest St. Lawrence'i laheni.

Hoolimata pelaagilisest eluviisist ei esine süsikas kunagi kaugel shelfist. Ta koeb kevadel 6-10 kraadi C temperatuuri ja 35⁰/₀₀ soolsuse juures.  Noorkalad on seotud rannaveega. Barentsi merre kanduvad nad Nordkapi hoovusega ning elavad Koola poolsaare lahtedes, samuti Novaja Zemlja edelaosa rannikuvetes. Noorkalad liiguvad harva rannast kaugele.

Selle pelaagilise röövkala põhitoidu moodustavad noored heeringad, tobiad ja moivad.

Süsikas sooritab pikki sesoonseid rändeid, liikudes kevadel põhja, sügisel lõuna poole ning asustab suvel Murmani rannikumerd. See on kõrgelt hinnatud kala, kellest valmistatakse "merilõhe" nimetuse all tuntud konserve. Õhukesed soolatud süsikaviilud immutatakse rafineeritud kalarasvaga ja värvitakse lõhelihale iseloomulikku roosakasoranzhi värvi. Konservid on väga maitsvad, meenutavad lõheliha, on suhteliselt odavad ning Euroopa turgudel väga nõutavad."¹

FishBase's maksimaalne pikkus 130 cm (tavaline 60 cm), suurim fikseeritud kaal 32 kg, suurim vanus 25 aastat.

1970-ndatel oli saida aastane kogusaak keskmiselt umbes 650 000 tonni, sellel sajandi esimesel kümnendil on see olnud umbes 400 000 tonni. 

Saidat püütakse töönduslikult  spetsiaalsete nootade ja traalidega, suurimaks püüdjaks on Norra. Saida on ka huvikalastjatele saagikalaks, kes haarab isukalt lanti. Eesti kalastajad, kes käivad Norras turska, hiidlesta ja merihunti püüdmas, saavad saidat enamasti kaaskalana, kusjuures saidade rohkus mõjub sageli segava tegurina.

Allikad:

¹ Loomade elu, 4. kd Kalad, Tallinn, 1979

Pollachius virens FishBase's (setsember 2013)