Sterlet (Acipenser ruthenus)

"Sterlet asustab Kaspia, Aasovi, Musta merre ja Läänemerre suubuvaid jõgesid. Sterlet on mageveekala, kes elab püsivalt volgas ja selle harujõgedes. Vahel kohatakse sterletit ka Kaspia lääneranniku läheduses, kust juhuslikult võib sattuda ka Kurasse.

Sterlet esineb Doonaus Viinini; kirjanduses on andmeid sterleti leidumisest Kvarneri lahes (Aadria mere põhjaosas).

Kanalite kaudu on sterlet tunginud Põhja-Dvinaasse, Laadoga ja Oneega järve vesikondadesse. Siberis on ta levinud Obis, Irtõshis, Jenisseis. Pjassinas, Hatangas, Leenas ja kaugemal ida pool, samuti Amuuris sterletit ei ole (Amuuri on asustatud Obi sterlet).

Enamikus jõgedes on nii teravakoonuline (L.Bergi järgi tüüpiline) kui ka tömbikoonuline vorm.

Põhja-Dvinaast asustati sterletit ümber Daugava, Mezeni, Neemeni, Oneega, Petshoora ja Shuja jõgedesse. Peale selle, Obist asustati Amuuri ümber Obi sterletit ja sterleti hübriid tuuraga. Teda on viidud ka mõnesse järve.

Tömbikoonuline sterlet (talirass) kasvab Volgas ja Kaamas kiiremini kui teravakoonuline: ta on paremini toitunud ja suurema viljakusega. Püütava sterleti tavaline kaal on 0,5—2 kg (harva 3—4 kg) ja pikkus 30—65 cm (harva 80—90 cm). Suurimad teadaolevad sterletid on kaalunud 16 kg ja olnud 100—125 cm pikkused.

Suguküpseks saavad isased sterletid 3—7 aastaselt (suuremas osas 4—5 aastaselt), emased 5—12 aastaselt (enamuses 7—9 aastaselt). Sugukpüsete isendite minimaalne pikkus on 28—34 cm. Obi sterleti viljakus on 6000—45 000, Irtõshi sterletil 6000—16 000, Põhja-Dvinaas 4000—140 000 marjatera.

Sterletid koevad 1-2 aasta tagant. Volgas saavad isased suguküpseks 3-aastaselt, emased koevad 6-ndal eluaastal.

Volgas esineb nii tali- kui ka suvirass.

Sterlet toitub selgrootuist, esmajoones putukate vastseist, keda leiab uppunud puunottidel. Sööb ka surusääsklaste vastseid.

Looduses annab sterlet värdasid vene tuura ja sevrjuugaga ("tuurshipp", "sevrjuugashipp"). "Tuurshipp" on sagedane Volgas, "sevrjuugashippi" tuntakse Volgast, Donist, Doonaust. Obist ja Jenisseist on hästi teada siberi tuura ja siberi sterleti värd (nn. koster).

Volgas on kunstliku viljastamise teel saadud elujõulised hübriidid vene tuura ja sterleti vahel (vene tuur X sterlet ja sterlet X vene tuur)."¹

 

Viimasel ajal ei peeta sterletit enam üksnes mageveekalaks, vaid ka poolsiirdeliseks või siirdeliseks (anadroomseks) kalaks, kes võib elada merevees ja tulla jõgedesse kudema.

Sterlet kuulub ohustatuse mõttes tundlike liikide hulka (staatus VU - vulnerable). Tema säilimiseks on teostumas mitmeid taasasusutamise projekte.

Eestis pole looduslikult elavaid sterleteid tabatud, küll aga kahel korral Soome vetest - 1959. a Merenkurkust ja 1980. a Helsingi lähedalt. 1920-ndatel asustati sterleteid Soomes Vesijärveen järve, kuid elujõulist asurkonda ei tekkinud. 

Beluuga ja sterleti hübriidi nimetatakse besteriks, siberi tuura ja sterleti hübriidi kosteriks.          

Allikad;
http://en.wikipedia.org/wiki/Sterlet
http://fi.wikipedia.org/wiki/Sterletti
P. J. Miller, M. J. Loates, Euroopa kalad. Tallinn, 2006
Loomade elu, 7. kd Kalad. Tallinn, 1979