Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)

inglise k – wels, wels catfish, ka sheatfish; leedu – ¹amas; läti – sams; poola – sum; rootsi – mal; saksa – der Wels; soome – monni; taani – målle; vene – som.

Eesti keeles ka somm, summikala, sõgi, sääkala.

Loendatavad põhitunnused. Seljauimes kiiri 3-5; rinnauimes kiiri 14-17; kõhuuimes 11-13; pärakuuimes 77-92.

Kirjeldus. Keha soomusteta, limane, pikk, painduv. Pea lai, lame, suu suur. Kummaski suunurgas ülahuulel väga pikk poise, alalõual neli lühikest peent poiset. Värvus muutlik, tavaliselt oliivroheline, selg mustjassinine, -roheline või -pruun. Küljed heledamad, marmorimustriga, kõht hallikirjaline.

Seljauim on tilluke, vaevaltmärgatav, rasvauime ei ole, pärakuuim on aga väga pikk.

Levik. Kesk- ja Ida-Euroopa Laadoga ja Oneega järvedeni põhjas, Musta ja Kaspia merede valglais, ida poole Araali valglas. Ei pelga ka riimvett, toitub ka Dnepri limaanides, Aasovi, Kaspia ja Araali meres.

Eesti on säga levila põhjapiiril, siin leidub teda vaid Peipsis, Emajões ja väga vähearvuliselt Võrtsjärves. Varemalt olla tabatud ka Pärnu jõest-lahest ja Kasari jõest-Matsalu lahest.

Eluviis. Järvedes ja suuremates jõgedes, põhja hoiduv eraklik ja öise eluviisiga röövkala. Mudastes seisva veega paikades. Peitub aukudesse ning varjete alla. Talvel uinakus. Väga hea kuulmine.

Sigimine. Emased saavad meil suguküpseks arvatavasti 5-6-aastaselt (L 66-83 cm), isased aasta nooremalt (55-72 cm). Kudemiseks vajalik vee tº vähemalt 20 ºC, mis piirab tunduvalt säga levikut. Eestis koeb ilmselt juunis. Koelmud Emajões (peamiselt selle alamjooksul).

Araali meres koeb ka riimvees.

Koeb madalates kohtades, heidab kollakasrohekad marjaterad (kuni 3 mm läbimõõduga) isaskala kaevatud kudepessa, mis paikneb puukõdu all lehekõduga täitunud mudalohus. Veetemperatuur kudemiseks peab olema 18-20 kraadi C. Marja ja vastseid (koorumispikkus 7 mm) valvavad mõlemad vanemad. 

Suguküpseks saavad isased 2-3 ja emased 3-4 aastasena, 50-80 cm pikkustena.

Toitumine. Põhitoiduks kalad (esmajoones ahven, kiisk, särg), mõnikord lisanduvad neile konnad, väikesed veeselgroogsed ja vette sattunud pisiimetajad. Suuremad isendid võivad kasutada toiduks ka veelinde. Säga on rünnanud ka vees ujuvaid koeri ning kuulujuttude järgi ka lapsi.

Kasv ja vanus. Kasv ülikiire: meil aastased tõenäoliselt 17-18 cm pikkused (L) ja 24-32 g raskused, viieaastased 68-73 cm ja 1,9-2,4 kg, kümneaastased 1,06-1,11 m ja 8-9,5 kg, viieteistaastased 1,39-1,47 m ja 18-23 kg.

Tavaliselt on sägad 1.3-1,6 m pikkused, suurimad isendid kuni 3 m (teistel andmetel kuni 5 m).

FishBase's suurim pikkus 5 m (tavapikkus 3 m), suurim kaal 306 kg, vanus kuni 80 a. 

Suuruserekord Eestis: 56 kg, L 2,1 m (Peipsi, 1935). 

Maailmarekord: 375 kg (Oderi jõgi Saksamaal, 1761). 

Piirvanus arvatakse ulatuvat 80 aastani.

Tüsedusindeks FTI (L suhtes) väiksemail (L < 70 cm) 0,50-0,60, suuremail 0,62-0,72.

Pikkuste suhe L : l väiksemail 1,10-1,13, suuremail 1,07-1,09.

Eestis kehtib sägale täielik püügikeeld.  “Eesti punases raamatus” (1998) eriti ohustatud liigina (kategooria 1).

Säga toidukalana. Hinnatud on nooremate sägade (alla 15 kg) liha. Suuremate isendite puhul peetakse liha liialt rasvaseks ja selle kasutamist ei soovitata. Mari on mõnede väidete kohaselt mõnevõrra mürgine ja seda ei tohiks toiduks kasutada, kuid tegelikkuses kasutatakse marja siiski nö kaaviarina. 

Kõige enam püütakse harilikku säga Venemaa, Kazashstani ja Türgi sisevetest  (kokku aastas 7000 -15 000 tonni), kalakasvatustest (Prantsusmaal, Saksamaal jm) saadakse aastas kuni 1000 tonni.