Otsingu tulemused:

1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalandus
30. Kalapaat
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kallaspapp
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Kastmõrd
36. Kastmõrrapüük
37. kiduma
38. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
39. Kilu nimelugu
40. Kiluvõrk
41. Koha (Sander lucioperca)
42. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
43. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
44. Laagus, Mart (Martin)
45. Landilugu: Toby
46. Lestapüük
47. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
48. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mahu silgulaat
53. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
54. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
55. Meritint (Osmerus eperlanus)
56. Mustjõe alamvesikond
57. Mõrrapüük
58. Noodapüük
59. Noot
60. Paaristraalimine
61. Paatkond
62. Pakrirootslaste elust
63. Pelaagiline traalnoot
64. Pinevõrk
65. Pull
66. Pärnu Kalakombinaat
67. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
68. Raid, Tiit
69. Rakfisk ehk norra hapukala
70. Randal (Phoca vitulina)
71. Rannak Linda
72. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
73. Riimvee-elustik
74. Ruhnu
75. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
76. Räime puhastamine
77. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
78. Räimevõrk
79. Räimeõng
80. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
81. Rändpüük
82. Salaga
83. Silk
84. Sillivõrk
85. Soolasilk
86. Soomkala
87. Soomuste mahavõtmine
88. Sõbralaat
89. Toby
90. Triivpüük
91. Trolling Spoon (Nils Master)
92. Tursapüük
93. Tursk eestlaste suus
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. tuulekala (pärimus)
96. Tuulik, Jüri
97. Töönduskalad
98. Ujuk
99. Varikalad
100. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
101. Vinnutatud räimed
102. Võrguhark
103. Võrgukivid
104. Võrguparandus
105. Võrgupüük
106. Võrklaev
107. Võrtsjärve alamvesikond
108. Vähimõrd
109. väike tobias (nigli, väiketobias)
110. Õngpüünised

tuulekala (pärimus)

Eesti rahvapärases ihtüonüümikas võivad tuulekala nimetust kanda õige mitmed kalaliigid. Need on väliselt mõnevõrra sarnased, iseloomuliku peene, nõelja (madu, nõela või nöörijuppi meenutava) kehakujuga kalad, tuulehaugiliste seltsi kuuluv tuulehaug Belone belone, ogalikuliste seltsi esindajad merinõel Syngnathus typhle, madunõel Nerophis ophidion ja ka neist veidike tüsedamad raudkiisk Spinachia spinachia ning ahvenaliste seltsist väiketobias ehk nigli Ammodytes tobianus ja suurtobias Hyperoplus lanceolatus (vt Mikelsaar 1984: 256-259; 288-295; 335-343). Seos tuulega ilmneb suures osas nende kalaliikide rahvapärastest nimetustest: tuulekala, tuulehavi, tuulenõel, tuuleling, tuulenool, tuuleuss, tuuleving, tuulevink, tuuleviu, tuuleviuk, tuulingas, tuulenäitaja jts (Mäger 1973: 45-46; Mikelsaar 1984: 426). Soomes nimetatakse suureks ja väikeseks tuulekalaks (isotuulenkala, pikkutuulenkala) tobiaid (niglisid); analoogne on seletus Häädemeestelt: Nigli on pikk ja õige peenike, orataoline kala, vist sama, mida ka tuulenõela nime all tuntakse. Rahvapärased nimetused ei tarvitse olla liigispetsiifilised - ühte ja sama nime kasutatakse piirkonniti eri kalaliigi kohta või siis ei eristata neid liike üksteisest. Näiteks usja kehaga silmusid on teinekord samuti tuulekalaks nimetatud.

Tuulekala koondportree annab kirjeldus põhjarannikult: Vahel leiavad kalamehed räimi püüdes räimeste hulgast kala, mis on niidi jämedune, umbes jala pikkune, ussi sarnane, imeväikese peaga. Kalamehed nimetavad seda olevust tuulenõelaks. ERA II 199, 187 (13) < Haljala khk, Vihula v - A. Rootalu (1938).

Tuulekalu kasutatakse nagu kuivatatud merehärgagi, tuule suuna teadasaamiseks: Nie tuuleviugud näütäväd kohe, ku kuo tuod, kust puold tuul on, neh kierdäväd nenä tuule puole rippujes (Kuusalu). Raudkiisa kasutamise kohta leidub märge Mikelsaare raamatus (1984: 290): «Majanduslikku tähtsust ei ole. «Külmatõve kalana» on rahva jutu järgi soovitatud külmetumise korral tema tuhka sisse võtta, «tuulenäitajaks» aga nööriga lakke riputada(!).» Kuivatatud tuulekala ülesriputamine tuulelipuks on meremeeste ja rannaperede tava; samuti on toimitud nn ilmakalaga (saksa k Wetterfisch) nt Taanis (HDA IX: 520). Kalade seosesseviimisele tuulesuuna näitamisega on nähtavasti põhjust andnud lõunapoolsete merede asukate (kuuluvad samasse tuulehaugiliste seltsi) - pääsukalaliste sugukonna esindajate kohastumuslikud iseärasused - võime mõnda aega õhus püsides «lennata» (vt Loomade elu 4: 1979: 264-266). Hüppeid veest välja teevad ka parves liikuvad tuulehaugid, otsekui suunda näidates. Madu- ja merinõela puhul tuleks vististi suunanäitamiseks pidada nende püstist ujumisviisi ja omadust saba abil vetikate külge kinnitudes end kestvalt püstasendis veehoovusest kaasa tõmmata lasta (vrd Mikelsaar 1984: 293). Tõenäoliselt nimetatakse neid tuulekaladeks siiski vaid noolja kehakuju, mitte käitumuslike iseärasuste pärast.

Rohekate luude ja pika nokataolise ninamikuga tuulehaug (ka: nokahaug) on püügikala, kes ilmub meie rannavetesse enne jaanipäeva. Rannakalurid otsustavad selle järgi, kauaks räimepüüki on: kui tuulekala esinema hakkab, on pool räimet veel ees (Püha); kui tuulekala püütaks, siis üteldaks sedamoodi, et see kevade on silgupüük läbi (Käina)

Allikas:
Mall Hiiemäe. Kakskümmand kaks kala eesti rahvausundis.
http://www.folklore.ee/tagused/nr13/kala.htm