Otsingu tulemused:

1. Õisu järv
2. Ülemiste järv
3. Aave Uistin
4. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
5. Ahane
6. Ahvenalised (Perciformes)
7. Aidu järv (Loodi Suurjärv)
8. Aknajärv [Kurtna järvestik]
9. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
10. Allikajärv (Jäneda, Jäneda mõisa tiigid)
11. Ao paisjärv (Ao veehoidla)
12. Aravuse järv (Sõmeru järv, Tõnsu järv)
13. Asema järv (Suur Asema järv, 2. Asema järv, Suur Külaaseme järv, Sügavjärv, Alamärdi järv)
14. Atargatis
15. Auksi järv
16. Beresje umbjärv (Peresi Umbjärv, Perese järv, 1. Võõpsu järv)
17. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
18. Cetus / Ketos (merekoletis Kreeka mütoloogias ja piiblis)
19. Do-it
20. Edejärv (Andsu Edejärv, Jaanijärv)
21. Eerese järv (Ruskavere Nõmmejärv, Eresi järv)
22. Eesjärv (Neeruti Eesjärv, Eestjärv, Esimene järv, Karisööda järv)
23. Eesti järvede tüübid
24. Emma
25. Erastvere järv
26. Eutrofeerumine (eutrofikatsioon)
27. Eutroofne järv (rohketoiteline järv)
28. Eutroofsus (rohketoitelisus)
29. Gorgod (kreeka koletised)
30. Graiad (kreeka mütoloogia)
31. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
32. Hellenurme järv (Hellenurme paisjärv)
33. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
34. Hurmi järv (Külajärv)
35. Härjanurme paisjärv (Härjanurme veskijärv)
36. Hüpereutroofne järv
37. Ilmjärv
38. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
39. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
40. Jaanuse järv (Pikkjärv)
41. Jõgeva Veskijärv (Jõgeva paisjärv)
42. Jõksi järv
43. Jõnni järv (Väike Külaaseme järv)
44. Järv
45. Järva-Jaani järv
46. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
47. Kaasjärv
48. Kaatsjärv (Kootsjärv, Tõnismäe järv)
49. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
50. Kahrila järv
51. Kaiavere järv
52. Kalajärv (Nõmmoja Kalajärv, Kanajärv, Suur Nõmmejärv)
53. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
54. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
55. Kallõtõ järv (Kallete järv)
56. Kalme veskijärv (Kalme paisjärv)
57. Karijärv
58. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
59. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
60. Karula järv (Uue-Võidu järv)
61. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
62. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
63. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
64. Keema järved
65. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
66. Kernu paisjärv (Kernu järv, Kirna järv)
67. Keto (kreeka merejumalanna)
68. Kiidjärv
69. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
70. Kiruvere järv
71. kiviahvenlased (Serranidae)
72. Kogrejärv (Tohvri Kogrejärv, Karula Kogrejärv, Kogrõjärv)
73. Koopsi järv (Rõikaoja paisjärv, Koopsi paisjärv, Kulli paisjärv)
74. Kooraste Kõverjärv (Kõvvõrjärv)
75. Kotka järv (Kotka paisjärv, Kotkaveski paisjärv)
76. Kreeka merejumalad
77. Kubija järv (Kubja järv)
78. Kuningvere järv
79. Kuremaa järv (Kurema järv)
80. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
81. Kurvitse järv
82. Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)
83. Käravete järv (Käravete paisjärv)
84. Lavatsi järv (Lavaõue järv, Lavatse järv)
85. Leevati järv (Leevatjärv, Leeväti järv, Nohipalu järv, Nohipalo järv, Metsavahi järv, Luratjärv)
86. Liinjärv (Rõuge Liinjärv)
87. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
88. Liivajärv (Paganamaa Liivajärv)
89. Linajärv (Nõmmoja Linajärv, Väike Nõmmejärv)
90. Linajärv (Viitna Linajärv)
91. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
92. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
93. Lossijärv (Arbavere)
94. Lubjaahujärv (Lubjajärv, Kooraste Lubjaahju järv)
95. Lõhavere paisjärv (Pähovere järv, Nigula järv)
96. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
97. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
98. Lüübnitsa Umbjärv (Lüügnitse Umbjärv, Võõpsu teine järv)
99. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
100. Maru järv (Suur Marujärv, Marojärv)
101. Matsi järv (Matsijärv, Kavandi Suurjärv, Kõvandu Suurjärv, Kavandu Suurjärv, Kapajärv, Käpa järv)
102. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
103. Muike järv (Muike paisjärv, Oruveski 3. paisjärv)
104. Murati järv
105. Muti järv (Suur Mutijärv)
106. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
107. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
108. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
109. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
110. Mäha järv (Otepää Mäha järv, Mähe järv, Tammuri järv)
111. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
112. Naha järv (Nahajärv) [Kooraste järvestik]
113. Nammu (sumeri loomisjumalanna)
114. Nauska järv
115. Nikerjärv (Nikkerjärv, Näkijärv)
116. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
117. Nüpli järv
118. Orava järv (Orava Mõisajärv)
119. Pangodi järv
120. Parkali paisjärv
121. Peenjärv
122. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
123. Petäjärv (Petajärv, Põlla järv, Pettoja järv, Pidajärv, Pettai järv) [Koorküla järvestik]
124. Phorkys (vanakreeka merejumal)
125. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
126. Pikkjärv (Tilsi Pikkjärv)
127. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
128. Pilkuse järv
129. Poka järv
130. Pontos (kreeka merejumal)
131. Puiga järv (Pulga järv)
132. Purgatsi järv
133. Päide paisjärv
134. Päidla järvestik
135. Päidla Kõverjärv
136. Päidla Uibujärv (Uibujärv, Uibo järv, Uibojärv, Annijärv)
137. Pöögle paisjärv
138. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
139. Püssi paisjärv
140. Raigastvere järv
141. Ratasjärv (Kurtna Ratasjärv)
142. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
143. Rebäsejärv (Karula Rebasejärv, Rebasemõisa järv)
144. Restu-Madissõ järv (Visela järv, Visula kaksikjärv, Luiga järv, Punde paisjärv, Restu paisjärv)
145. Roiu järv (Roiu paisjärv)
146. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
147. Rooni järv
148. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
149. Rõuge järvestik
150. Rõõsa järv
151. Räbi järv (Räbijärv)
152. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
153. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
154. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
155. Saarjärv (Misso Saarjärv)
156. Saeveski järv (Vihula Saeveski järv, Vihula veskijärv, Saeveski paisjärv)
157. Savijärv (Karula Savijärv)
158. Seketoa (kalajumal Polüneesias Tonga saarestikus)
159. Sibula järv (Karula Sibulajärv)
160. Sikuti järv (Sirkuti järv, Metsküla järv, Metsajärv)
161. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
162. Soodla veehoidla
163. Suur Saarjärv
164. Suuremõisa laht
165. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
166. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
167. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
168. Tagajärv (Neeruti Tagajärv, Lusthoone järv, Teine järv)
169. Tamula järv (Tamla järv)
170. Tobiased (Ammodytes)
171. Tollari järv (Käärikjärv)
172. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
173. tuulekala (pärimus)
174. Tõugjärv (Küünjärv)
175. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
176. Uhtjärv (Uhtijärv)
177. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
178. Umbjärv (Muti Umbjärv, Väike Mutijärv)
179. Vagula järv
180. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
181. Valgejärv (Turvaste Valgejärv, Riisipere Valgejärv, Valgejärv)
182. Valgjärv (Otepää Valgjärv)
183. Valgjärv (Rõuge Valgjärv, Jaanipeebu järv)
184. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
185. Vanamõisa järv (Tõrva Vanamõisa järv)
186. Vasula järv (Salatsi järv)
187. Veisjärv (Veisejärv)
188. Venelaht
189. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
190. Vidrike järv (Vidriku järv, Topano järv) [Kooraste järvestik]
191. Vihula järv (Vihula paisjärv, Vihula veehoidla)
192. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
193. Viljandi järv
194. Vissi järv (Viritjärv)
195. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
196. Võistre järv (Võistvere järv)
197. väike tobias (nigli, väiketobias)
198. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
199. Väike-Nõuni järv
200. Väiku-Palkna järv (Väike Palkna)
201. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
202. Väinjärv (Veinjärv)
203. Ähijärv (Ahijärv)
204. Änni järv (Ännijärv, Annijärv)

väike tobias (nigli, väiketobias)

Väike tobias ehk nigli, ka väiketobias (Ammodytes tobianus) [Lesser Sandeel] 


 
Pilt: snar.fo

Ahvenaliste seltsi (Perciformes) tobiaslaste sugukonda (Ammodytidae) [Sandeels] tobia perekonda (Ammodytes) kuuluv kalaliik.

Eesti keeles ka väike tobjas, niglas, merinõel, nõel, rullkala, *tuulekala, *tuuleuss, *tuuleviu, *tuuleviuk, *viuk. *tuuleling, tuuleleng, tuuleving, *tuulenõel, loonge, ¹jonuala. 
(* - suurtobiaga ühine nimetus)

So: pikkutuulenkala; v: мaлопозвонковая европейская песчанка, малая песчанка; sa: kleiner Sandaal, kleiner Tobiasfisch (Läänemeres), Spierling (Põhjameres); kleiner Sandspierling, Tobieschen; i: (small) sandeel; r: (blå ) tobis, kusttobis, ta:  kysttobis; pr: lançon équille; hsp: aguacioso; hol: Zandspiering; no: småsil, tobis; türgi: kum baligi; kr: Αμμοδύτης.     

Kirjeldus:
Väikese tobia keha on pikenenud ja enam-vähem ümara, rulja ristlõikega. Pea on samuti pikenenud ja otsast terav, terava väljaulatuva alalõuaga. Ülalõug on väljasopistuv ja võib koos alalõuaga moodustada toru. Lõua eesmises otsas pole hambaid.
Silmatorkavalt pikk on seljauim, mis koosneb 49–58 hargnenud kiirest. Kõik uimed ilma ogakiirteta.
Rinnauimed on väikesed ja paiknevad madalal, kõhuuimed puuduvad, sabauim on kahehõlmaline. 
Selgt kollakas- kuni pruunikasroheline, külgede ülaosas kollane, alakülgedel ja kõhul hõbedane. Peas, silma ees ei ole musta laiku (eristamistunnus suurtobiasest).

 
Foto: aphotomarine.com

Pikkus, eluiga:
Kala pikkus on kuni 20 cm (Läänemeres kuni 18 cm, Eesti vetes kuni 17 cm), eluiga küünib 7 aastani (N.Mikelsaare raamatus 4 aastani). Enamus püütavatest niglidest on 2 aastased.

Levik:
Väike tobias elab Lääne-Euroopa rannikumeres: Biskaia lahest Murmani ranniku lääneosani, Islandi lõunarannik, Fääri saarte, Shoti- ka Inglismaa rannik, Läänemeres kuni Soome lahe idaosani (Björkö ja Narva laheni), Botnia lahes 65° laiuskraadini (Hailuoto).

Eesti mererannikul levinud praktiliselt kõikjal, välja arvatud Narva, Pärnu ja teiste jõgede tugevasti magestunud suudmealad, puudub nähtavasti ka Väinameres Kassari piirkonnas.
Väga arvukalt Riia lahe ida- ja kirderannikul, tavaliselt kuni 3 m sügavusel: Häädemeestelt Läti piirini, Kihnu ja Manilaiu, Varbla laidude Sõmeri poolsaare ümbruses. Püütakse ka Sõrve poolsaare lõunarannikul, samuti Soome lahes Viimsi poolsaare - Aegna rannikul, vähesel määral ka ida pool.
Väikese tobia levila. Pilt: na.oceana. org
Eluviis:
Väike tobiale sobivaks elupaigaks on liivase põhjaga madal, kuni 10 m sügavune, meri. Talveks liiguvad väike tobiad sügavamatesse kohtadesse, kus nad põhja kaevununa vajuvad talveunne.

Väike tobias on valdavalt lepistoiduline kala, kes eelkõige tarvitab toiduks zooplanktonit. Eelistatud on ahaskoodik, tavaline tömbik, merinokik ja tõruvähk. Ära ei põlata ka põhjaloomi, kelle hulgast tunduvad enam meeldivat väheharjasussid. Võimalusel sööb kalade vastseid (räim, väike tobias, suurtobias).

Niglide aktiivsusperiood langeb valdavalt õhtusele ja hommikusele ajale, s.o. hämarale ajale. Siis hoiduvad nad parvedesse, mille esmaseks ülesandeks on pakkuda kollektiivset kaitset röövkalade eest. Röövkala lähenedes tõmbub parv justkui kõrvale, hajub. Sellise liikumise eesmärgiks on hajutada röövkala tähelepanu ja nii on igal üksikul isendil parves suurem tõenäosus ellu jääda. Ohu möödudes tõmbub parv taas kokku.  
Puhkeajaks kaevuvad tobiad pehmesse liiva. Sellist liikumisviisi nimetatakse niglimiseks. Tobiad on võimelised niglima väga kiiresti - ca 15 cm pikkune kala võib end vähem kui poole sekundiga üleni liivasse kaevata. Pulksirgelt liivas olles veedetakse enamus päevast ja terve öö. Häirimise korral pistab tobias kõigepealt pea liiva seest välja, kuid tavaliselt tõmbub ta kohe tagasi ja uuristab, saba ees, end sügavamale. Seal keerab ta ennast ringi ja vingerdab liiva all ohust eemale. Mõnikord sööstavad aga niglid ohu korral urust välja, et mõne meetri kaugusel ennast taas põhja niglida.

 Foto: marlin.ac.uk

Paljunemine:
Niglid saavad suguküpseks 1-2-aastaselt, kui nad on 8 cm pikad.
Nad moodustavad kaks erinevat kudekarja: kevad- ja sügiskudekarja. Ühe kudeperioodi vältel toodab emane nigli kokku keskmiselt 6800 marjatera. Väike tobias koeb kolmes portsjonis ning see on rannarahvale jätnud mulje, et ta koeb kogu aeg.
Kindlaid koelmualasid meie vetes veel ei tunta. On teada, et kevadisel kudemisel eelistavad niglid liiva-kruusaseguse põhjaga alasid umbes 10 meetri sügavusel merepõhjas, sügisene kudemine toimub tõenäoliselt ka sügtavamas vees.   
Emane tobias heidab tera tera järel marja, mis põhja langedes kleepub liivateradele. Isane heidab neile niisapilve ning vanemlik hoolitsus oma järeltuleva põlve eest on sellega lõppenud. Liivaterale kinnitatuna veedab viljastatud marjateras arenev tulevane tobias oma elu kaks kuni kolm esimest nädalat. Alles siis koorub marjaterast kuni 5 mm pikkune vastne, kes on kohe liikumisvõimeline, alustab oma pelaagilist elu ja asub agaralt toituma.

Kasutamine:
Niglid on kõrge toituväärtusega kalad, kelle söömiseks Eestis puudub traditsioon. Saksamaal tarvitatakse neid inimtoiduks marineerituna.
Rohke esinemise tõttu on niglid Läänemere üheks tähtsamaks toiduobjektiks sellistele kaladele nagu tursk, lest, kam-meljas, angerjas, ka ahven, tuulehaug, meriforell, lõhi jt.

Kalamehed kasutavad niglit kalastamisel õngpüünistega, see on eelistatuim sööt angerjapüügil. Söödakalana on nigli vilgas, säilib kaua, ei sasi õngesid ja ei poe mutta.    

Allikad:
N.Mikelsaar. Eesti NSV kalad, Tln., 1984
P. J. Miller, M. J. Loates. "Euroopa kalad", tõlkinud Tiit Raid. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006
Leili Järv. Tuuleussid ja niglikuldid. Kalastaja nr 25: http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,25,316

Vaata lisaks:

Tobiaslased (Ammodytidae)
Tobiased (Ammodytes)