/---/ Kui ma Kose kihelkondas elasin, olin alles alla 10 aastane poisipõnn, siis oli Oru Otiveski jõe peal vene ja lootsik mõlemad. /---/ Orumõisa herra Walk ostis sinna jõe peale paadi. Paat oli kahe aerudega sõuda ja tüürimees oli kolmas. See oli lustisõiduks ja teinekord ka hädapärast tarvitada. Selle paadiga käidi ka jõge õnnistamas. Kose kirikuherra Hörselmann, õige vana mees, paluti jõge õnnistama, sellepärast et seal uppus palju inimesi, ja see oli kõik näkkide ja vesivaimude töö. Nii siis käis kirikuherra u. esimesel augustil vana kalendri järele ehk jälle prohvet Eelija päeval jõge õnnistamas. Sõit algas Oti tammist kuni Siniallikani. Siniallikas pidi see näkide ülemvalitseja elukoht olema. Teda on seal palju rahvast näinud, kes sealt käisid pudeliga vett toomas, kelle silmad haiged olid. Kui pudel vett täis pandi, siis pidid sinna allikasse raha ehk mõnda muud metalli viskama. Rahvas nimetas teda Siniallikatölp, selleparast et temal olnud kepp käes ja sinine tölpkuub seljas. Nii siis kirikuherra sõitis Otile tagasi ikka palve ja lauludega ja käsi tõstes noomis näkkisi ja vesivaimusi, et nad mitte nii avalikult inimestele endid ei näita. Ja kus neid näha oli, siis ikka inimesi uppus. /---/. ERM, KV 24, 85 < Hageri khk. - Hans Mesikäpp (1935).
Allikas: O. Loorits 1939. Endis-Eesti elu olu I, 8.
Juuli, 2023