Venepapp Peipsit õnnistamas (pärimus; Loorits)
Peipsi venelased lasknud ikka Peipsit õnnistada. See sündinud kevadel järve vabanemise järele jääst. Preester tulnud laulukooriga järve äärde, suitsetanud järve ja pritsinud järve püha veega, koor aga laulnud. Preester kinnitanud, et kui järv nii õnnistatud, siis annab alati rohkesti kalu ega juhtu inimestega mingit õnnetust.
Korra õnnistanud Räpina papp Võõpsu sillal Peipsit. Ise olnud paras mees. Papp ei olnud ettevaatlik, kukkunud laidurilt järve. Koosolijad kiskunud papi veest välja. Pärast öeldud papile: „Õnnistamine ei keelanud ometi vette sattumist!“
Papp vasta: „Ei või kaht head ühest õnnistamisest saada – kalasaaki ja õnnetuste kõrvaldamist. Peate mind kahel päeval laskma õnnistada, siis ei juhtu äpardust. Sattusin ise karistuseks vette, et teile seda ei olnud enne meelde tuletanud.“ E 8° 6, 39 (164) < Räpina khk. - Matthias Johann Eisen.
Allikas: O. Loorits 1939. Endis-Eesti elu olu I, 35.
Juuli, 2023