Mereneitsi ja Neitsiliiv (pärimus; Loorits; Remmel)

Vanarahva jutu järele olnd üks mereneitsit, nad olla ta noodaga kinni võtnd. Olla üks ääl üüdnd: "Kall, tule kodo, juba Kalle kari kodo!" Kall ütelnd vasta: "Ei saa tulla - Kalle jalad kaares, pea piida parda all!" Siis üpand meresse. Sest ajast saadik üütakse seda kohta Neitsiliiv, see on siin meres vasta Saastnad, üks madal liivaseljandik. ERA II 55, 256/7 (2) < Ridala, Sinalepa v., Küdeva k. - R. Põldmäe < Tõnis Saarbi, 75 a. v. (1932).

Siin on Neitsiliiv. Altpoolt olnd kala, pealtpoolt inimene, trehvand noota jääma. Selle koha nimi on Neitsiliiv. See asub siin küla all mere sees. Kui ta lahti lasnd, siis on vee alla läind ja näidand ennast jälle varsti, laps olnd süles. Aleda loomuga olnd, nutnd, kui ta oli üles võetud paati. Kui lahti lasknd, siis kummardand peaga. Ta oli eksind suurest merest. Mereinimeseks nad teda nimetasid. Nisad olid tal rõndus old. See oli arvamine, et mujalt, kaugemalt ta on eksind, siin on kitsad vahed sisse tulla. Siinsamas väinas ta küll ei elutse. ERA II 55, 130/2 (7) < Ridala khk, Kiideva k, Sauna t – R. Põldmäe < Jüri Antsmann, 72 a (1932).

P.S. Neitsiliiv (Kiideva Neitsiliiv) on sügavam paik Matsalu lahes, kuhu vanasti vesineitsile ohverdati. Nüüd teatakse Neitsiliiva vaid mõrrapaneku ja suplemise paigana.

Allikad: O. Loorits 1939. Endis-Eesti elu olu I, 182/12. // Mari-Ann Remmel. Matsalu silmast Puise ninani – retk rahvuspargi mälumaastikul. Eesti Loodus 6-7 / 2014

Juuli, 2023

Vaata lisaks:

Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
Merineitsi
Näkk (eesti)