Enne olnud Sausti mõisas vana krahvi ajal teomeestel see käsk, et suvel künni ajal iga keskhommiku ja lõuna, kui härjad hobused puhkasivad, iga teomees peab sööma ajal 15 vähki jõest püüdma ja mõisa viima. Kui nii palju vähkisi ei saadud, siis kirjutati päev võlga, olgu küll, et künnitükid väljas olivad. Sel ajal oli vähkisi jões küllalt, seepärast saivad nad kaunis hõlpsasti nõutud hulga vähkisi jõest kätte.
Tuli uus junkur mõisa, see hakkas 20 tükki iga sööma ajal nõudma. Peksu hirm oli suur; teomehed hoolsad otsima. Kel vähegi õnne oli, sai ka nüüd oma jao vähisi püütud. Junkru ahnus kasvas suuremaks; juba hakkas 25 tükki nõudma. Vähid aga hakkasivad kange püüdmise pärast jões vähäks jääma, nii et mõnigi mees sagedasti nii palju ei saanud kui nõuti, muud kui päev pandi võlga.
Ühel lõunal lähvad kaks hiidlast üle Tõdva silla ja nägivad, kudas mehed silla otsas vähkisi otsisivad. Hiidlased küsima, et miks nad hulga meestega vähkisi otsivad, kas käsu pärast või oma lusti? Teomehed rääkisivad hiidlastele, kudas lugu oli, et läheb juba liiale, ei taha enam nii palju vähkisi saada. Hiidlased ütlema: ostke summa meestega meile kaks toopi viina, meie teeme nõnda, et keegi enam siit üht vähki ei saa. Teomehed lubasivad hää meelega, läksivad Tõdva kõrtsi, ostsivad sääl kaks toopi viina.
Hiidlased läksivad Aasu kõrtsi juurde Nabala rajale, püüdsivad säält jõest kaks vähki kinni, sidusivad neile väikesed vitsa kimbud (hao kubud) selga, murdsivad põesast lepavitsad kätte ja peksivad vähkisi takka, mööda jõge kuni Tõdva kõrtsi juurest alla, kus Sausti maa ära lõpeb. Teisel päeval ei saanud mitte ükski teomees enam ühte vähki näha. Täna päevani on Nabala ja Saku maa kohal vähkisi küll, aga Sausti jões mitte ainust. Jutustas Jaan Peitong.
Allikas: M. J. Eisen. Esiwanemate warandus. Kohalised Eesti muinasjutud,1882. // digar.ee/viewer/et/nlib-digar:134930/119905/chapter/46
P.S. Sausti mõis, varem Kaarepere mõis, rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Kiili valda.
Juuli, 2023