Grand'Gueule ehk Grande Goule (prantsuse 'suur söögitoru', 'suur suu'), draakon Prantsusmaal Poitiersi linnas. Pärimus sellest olendist on tuntud vähemalt alates 1466. a, mil draakonit mainitakse rongkäigul kantava sümboolika nimistus. Tuntuim on draakoni puust kujutis, mille valmistas 1677. a Jean Gargot.
Pärimuse põhjal elas draakon samal ajal Püha Radegundaga (518 või 521 – 587), kes oli frankide kuninganna, kuid hakkas nunnaks ja asutas Poitiersis kloostri. Draakon elas Claini jõe põhjas ja kui vesi tõusis, sisenes ta linna keldrikäikudesse. Ta tuli sageli ka Sainte-Croix' kloostri keldritesse ja neelas alla kõik nunnad, keda kätte sai. Radegounda relvastus väikese ristiga ja piserdas koletist püha püha veega ning lausus vägeva palve, mis tappis draakoni. Teises pärimusloos ei võitnud draakonit Radegunda, vaid surmamõistetud kurjategija, kellele lubati selle eest armu anda.
Grand'Gueule on olnud üks Poitiersi linna sümboleid ja seda kanti Püha Radegunda päeval (13. august) rongkäikudel. Lapsed viskasid draakoni suhu kirsse ja saiakesi ja teda hakati nimetama Bonne Sainte Vermine'ks ('hea püha kahjur'), kellelt paluti eestkostet.
Allikad: Wikipedia; abookofcreatures.com/2021/04/23/grandgoule/
Juuni, 2023