Tarasque, draakon Prantsusmaal. Lõuna-Prantsusmaal Provence'is asuvas veekogus elas drakonilaadne koletis – pooleldi loom, pooleldi kala, jämedam kui härg ja pikem kui hobune, lõvi pea ja näoga, hobuse lakaga, mao sabaga, kilpkonna kilbiga, teravate ogadega kilbil ja mõõgataoliste teravate hammastega. On ka teistsuguseid kirjeldusi. Legendi üleskirjutused pärinevad 12.-13. sajandist ning need on seotud püha Martaga, kes kuulus Uues Testamendis Jeesuse järgijate hulka. Legend ise on tõenäoliselt märksa vanem, skulptuur, millel kujutatakse koletist inimest õgimas, pärineb 11. sajandist, kuid see või olla levinud juba sajandeid ning ulatuda otsapidi keldi mütoloogiasse. Prantsuse arheoloog Isidore Gilles (1808-1900) pakkus Tarasque legendile välja kristluse-eelse paganliku päritolu ja seostas draakoni nn "Noves'i Tarasque'ga ", kivikujuga, mis leiti Noves'i külas, mida kunagi nimetati Tarasconnet'iks. Kujutatu on teravate hammastega kimäärne metsaline ketendava seljaga, kes "krõbistab suus inimkätt": Gilles oletuse põhjal on kujutatud keldi jumalikku olendit, kellele toodi inimohvreid – kuju loomisajaks peetakse 3.-1. sajandit eKr.
Legendist on paar erinevat versiooni, milledes on ühine see, et Tarasque alistab püha Marta.
Ühe versiooni järgi elas koletis järves, tuli sealt aga vahel välja ja neelas alla neitsisid. Keegi polnud piisavalt julge, et metsalisega võidelda või isegi rääkida, mistõttu külaelanikud saatsid esindajad Prantsusmaa kuningalt abi paluma. Kuningal ja tema rüütlitel oli parematki teha – küla oli liiga väike ja pealinnast liiga kaugel ning seal ei elanud seal ühtegi aadllikku. Külaelanikud mõtlesid juba oma küla hüljata, kui seal juhtus mööduma püha Martha. Inimesed võtsid tema ilmumist taevase märgina ja palusid temalt abi. Vastutasuks oma abi palus Marta külarahval kolm päeva palvetada, et Jumal aitaks koletist võita. Seejärel läks püha Marta järve kaldale ja hakkas Jumalale kiitust laulma. Tarasque oli lummatud tema häälest ja lauludest, ta väljus järvest ning heitis täiesti kuulekana naise jalge ette pikali. Püha Marta pani naine talle vöö ümber kaela ja viis eluka linna. Seal draakon tapeti ja loom ei osutanud erilist vastupanu.
Teises versioonis elas Tarasque jões ja ründas mehi, kes paatidega jõge ületasid. Inimesed paluvad pühalt Martalt abi ja Marta leiab koletise meest õgimas. Koletise alistamiseks piisab sellest, et Marta hoiab tema ees risti ja piserdab teda pühitsetud veega. Ta toob Tarasque külla, kus külaelanikud loobivad looma kivide ja odadega surnuks.
Piirkonda, kus Tarasque elas, hakati nimetama Tarasconiks ja selle linna pitsatil kujutati koletist juba 11. ja 12. sajandil. Alates 1474. a on Tarasconis peetud nelipühade ajal pidustusi püha Marta imeteo taaslavastustega ning Tarasque kuju kandmisega linnatänavatel.
Pilidid: Tarasque de Noves (3.-1. saj eKr); Tarasque ja püha Marta (1402)
Allikad. Wikipedia; blackdrago.com/fame/tarasque
September, 2022