Slaavi veemehed, meessoost veeolendid slaavi mütoloogias ja folklooris, kes elavad erinevates mageveekogudes (jõed, järved, ojad, tiigid). Usk veemeestesse on seotud slaavi veekultusega – slaavi arhailises usundis usuti niisamuti nagu teisteski algusundites veekogude pühadusse ja erinevatesse veevaimudesse. Veemehed on tuntud lääne- ja idaslaavlastel, lõunaslaavlastest aga üksnes sloveenlastel (horvaadid tunnevad küll meri-meest, meres elavat poolkala-poolinimest).
Veemehe nimetused on slaavlastel valdavalt seotud sõnaga voda/woda – 'vesi'. Venelastel on veemehe nimeks водяной (ka водник, водяник, водяной дедушка, водяной шут, водовик), ukrainlastel водяник; tšehhidel ja slovakkidel vodnik (ka vodní muž, hastrman), poolakatel wodnik; valgevenelastel вадзяні́к (ka вадзяны́ дзед, ві́рнік, ціхо́ня), sloveenidel povodni mož (ka vodni mož), lusaaita sorbidel wodny muž, (ka wodnykus).
Veemees on veekogu peremees, veevaldja, sageli pahatahtlik olend, kes uputab inimesi. Tema soosingut on võimalik ära teenida kingitustega ja siis võib ajada kalu püüdjate võrkudesse. Enamasti elab veemees üksinda, kuid tal võivad olla ka naine (nt Vodjanitsa) ja lapsed – tema tütred on väga ilusad ja võrgutavad/hukutavad inimmehi. Veemees võib olla kalade, veeloomade ja ka teiste veevaimude (russalkad jt) valitsejaks, ta võib ka purustada tamme ja tekitada üleujutusi. Samuti võib ta olla kujumuutja, kes moondub inimeseks, kalaks või ka elutuks esemeks.
Veemehega sarnased ja vahel ka samased on erinevad soo- ja rabakollid (bolotnik jt), samuti uppunud/uputajad (utopets jt).
Kui idaslaavi veemehed on enamasti koledad ja ebamäärase välimusega veeolendid, siis lääneslaavi veemehed sarnanevad tavaliselt inimestega ja kannavad tihti rohelisi või punaseid rõivaid.
Allikas: Wikipedia
Mai, 2023