Neringa (hiigeltüdruk balti folklooris)
Neringa, hiigeltüdruk balti folklooris, Kura sääre1 moodustaja. Ta sündis Kura külas mererannikul või saarel vaese kaluri tütrena ja kasvas hiiglaseks.
Loo lihtsamas versioonis polnud alguses Kura säär terviklik maariba, vaid rida üksikuid saari ja Kura laht oli tormidele avatud. Inimesed palusid Neringal ennast tormituulte eest kaitsta ja Neringa kandiski oma põllega saarte vahele liiva, mille tulemusena moodustus Kura säär, mis eraldab Kura lahe Läänemerest.
Loo teises versioonis pole Neringa üksnes väga suur, vaid ka väga ilus ja temaga tahab abielluda meredraakon. Kui Neringa abiellumisest keeldub, hakkab raevunud merekoletis kalurite laevu uputama. Kalurite kaitsmiseks toob Neringa liiva ja rajab merre kaitsva maasääre.
Kolmandas versioonis tuleb Neringale appi ka tema armastatu, Palanga hiiglane Naglis. Naglis tapab meredraakoni ja katab tema keha liivaga – sellest tekib Naglise mägi (leedu Naglio kalnas; osa Palaanga lossimäest), millel Neringa ja Naglis abielluvad.
Pilt: Neringa skulptuur Kura säärel Nidas.
1 Kura säär – 98 km pikkune ja 0,4-3,8 km laiune maariba, mis eraldab Kura lahte Läänemerest. Maaribal on rohkelt liivaluiteid. Sääre põhjapoolne osa (52 km) kuulub Leedule, lõunapoolne Venemaale. Algselt preislaste asuala, kuni see rahvas ristisõdade käigus hävis. Tõenäoliselt XVI sajandil asusid Kura säärele elama kurseniekid, kes kõnelesid leedu, saksa ja alamsaksa mõjudega kurseniekkide keelt, mis kuulus läti keele kura murrakute hulka. 2002. a oli alles vaid 7 kurseniekkide keele oskajat.
Allikas; Wikipedia
Aprill, 202
Vaata lisaks:
Balti vetemütoloogiaVėjopatis (leedu tuule- ja merejumal)
Pinčiukas (raba- ja soovaldjas leedu mütoloogias)
Pinčiukas (raba- ja soovaldjas leedu mütoloogias)
Jurate ja Kastytis (leedu legend)
Eglė (veemadude kuninganna leedu folklooris)
Bangpūtis (leedu merejumal)