Potermann, liivi laevavaim, saksa Klabautermanni ja eesti Kotermanni versioon. Enamasti teda ei nähta, vaid üksnes kuuldakse, ta klopib ja kolistab laevas peamiselt öösiti ja tema kloppimine ennustab õnnetusi. Kui laevaga on kõik korras, ei tee ta midagi, ent kui on oodata tormi või mõnda õnnetust, siis ta oigab, nutab ja klopib laevas. Ka tema nägemine ennustab midagi halba. Potermanni kuuldakse ka inimkeeli kõnelevat. Siis ta hüüab, et seda ja toda on vaja teha või sellel kursil purjetada, ta juhatab laeva merehädaliste juurde või kaebab, et ei jõua pidada enam masti või käsib tormi eel purjed alla lasta. Mõnikord kahe laeva potermannid jutlevad omavahel ja kirjeldavad laevade seisukorda. Vanalt kõdunenud laevalt potermann lahkub ja see laev saab hukka. Kui laev sõidab sadamast merele, siis keegi laeval ikka näeb, kas potermann läheb laevalt maha või ei lähe; kui ta ei lähe laevalt ära, siis jääb laev terveks ja kui ta lähebki ära, kuid kui tal on kaasas mingi paun siis see laev saab küll hukka, kuid inimesed pääsevad eluga. Kui potermann lahkub laevalt mööda kliiverpoomi, siis olevat väga halvasti, ent kui ta läheb niisama üle parda, siis võivat meeskond ellu jääda.
Allikas: Oskar Loorits. Liivi rahva usund I, 1926
PDF vormingus – folklore.ee/rl/pubte/ee/lru/lru1
Jaanuar, 2023