Marduk (babüloonia peajumal)

Marduk, babüloonia peajumal, veejumal Ea vanim poeg, kes sündis mageveeookeanist Apsust. Ta sai oma julguse tõttu nii kuulsaks, et jumalad valisid ta võitluseks soolase ookeani kehastuse Tiamati vastu ja andsid talle relvaks piksenoole. „Kui Tiamat avas suu, et ta alla neelata, kihutas Marduk sinna kurja tuule, et ta ei saaks suud kinni panna. Kui metsikud tuuled Tiamati kõhtu ründasid, paisus ta keha suureks ja suu läks pärani. Marduk saatis teele noole, mis rebis Tiamati kõhu lõhki. See lõikas katki ka siseelundid ja poolitas südame. Kui Marduk oli ta niimoodi alla heitnud, kustutas ta Tiamati eluküünla.“

Marduk lõikas Tiamati keha kaheks, ühe poole heitis ta üles, et tekiks taevavõlv ja teise poole surus alla, et sügavik saak põranda. Niiviisi loodi maa ja taevas. Jumalad sigusid kinni Kingu, kes oli võitluse ajal oma ema, Tiamati poole hoidnud ning lõikasid läbi tema veresooned. Tema saviga segatud verest voolisid jumalad inimesed.

Tiamati võitmisega laienda Marduk oma võimupiire ja temast sai babüloonia peajumal.

Allikas: Idamaade mütoloogia entsüklopeedia. Tallinn, 2001

Jaanuar, 2023

Vaata lisaks:

Tiamat (sumeri-babüloonia ürgjumal)
Apsu / Abzu (jumal Mesopotaamias)