Apsu (ka Abzu; sumeri abzu, akkadi apsû; ab 'ookean' + zu 'teadma' või 'sügav'), jumal Mesopotaamia mütoloogias, maa-aluse magevee kehastus, vett täis kuristik või ürgne mageveeookean aegade alguses, mis ümbritses ja toetas maad. Temast said alguse järved, jõed, allikad ja kaevud. Apsu levitas õnne ja küllust kogu maal ning oli teadmiste ja tarkuse allikaks. Sumeri kosmogoonias elas jumal Enki (akkadi Ea) koos oma pere ja alamatega enne inimeste loomist Apsus. Lõpuks ühines Apsu soolase ookeani kehastuse Tiamatiga ning sellest ühendusest sündisid lained ning mitmed jumalad. Ajapikku hakkasid jumalad Apsut segama ja ta sepitses neile hävingut, kuid jumal Ea (Enki) hukkas Apsu. Tiamat tahtis Apsu eest kätte maksta – talle veliti vastaseks Ea poeg, Apsu vetes sündinud suur jumal Marduk. Järgnes verine taplus, mis oli tõukeks maailma ja taeva loomisele.
Ühe sumeri pärimuse kohaselt lõi jumalanna Nammu esimese inimese Apsu veest ammutatud savist.
Apsu nime kandsid Babüloonia ja Assüüria templites püha vee anumad, mis sarnanesid hilisemate islami rituaalse pesemisanuma või kristliku ristimisvaagnaga.
Juuli, 2022