Trebius / Trebius Niger (kala bestiaariumides)

Trebius ehk Trebius Niger, müütiline kala keskaegsetes bestiaariumides.

See kalaliik sugenes bestiaariumidesse läbi eksimuse: Thomas de Cantimpré kasutab oma teoses Liber de natura rerum (1280) Plinius Vanema teost Historia Naturalis (77) ja teeb aga seejuures vea, kui nimetab Pliniuse poolt kirjeldatud kala Echeneisi Trebius Nigeriks, kusjuures ta lisab Echeneisile meelevaldselt jooni teiste kalade kirjeldustest. Plinius nimetab oma teoses küll Trebiust, kuid peab seejuures silmas II sajandil eKr elanud Trebius Nigerit, riigimeest (Hispaania Baetica prokonsul) ja kirjanikku, kes kirjutas ka looduslooteose, mida Plinius Vanem oma töös kasutas. Võib ka olla, et Cantimpré „luuletas“ nimme: keskaegsete besiaariumide koostajad ei hinnanud sedavõrd zooloogilist täpsust, kuivõrd hoopiski moraalijäreldusi, mis kaasnesid nii- vaõi naasuguste olenditega. Viga kandub edasi: Trebiuse nimeline kala ilmub ka XIII sajandi õpetlase, hiljem pühakuks kuulutatud Albertus Magnuse monumentaalsesse traktaati De animalibus ning „ujub“ sealt omakorda edasi teistesse kirjatöödesse.

Trebiuse nime kandev „liitkala“ on ühe jala pikkune, musta värvi ja muutub olenevalt aastaajast valgeks. Ta võib takistada laevade seilamist nagu ennast laevade külge imev mora ehk echeneis ja isegi väike soolatud tükk trebiust võib kaevudest kulda välja tõmmata. Cantimpré relvastab kala ka terava nokaga, mida kala kasutavat laevade ründamiseks ja uputamiseks. Erinevalt teistest kaladest ehitab trebius oma munade jaoks pesa.

Albertus Magnuse kirjelduses on trebiusel terav ninamik, habeme, küünistega jalad ja ja ta muneb pessa. Tundmatu autori besiaariumis Ortus Sanitatis (1538) näidatakse trebiust pesitsemas puu otsas.

Allikad: digitaalne A Book of Creatures, Wikipedia

Juuli, 2022

Vaata lisaks:

Mora / Echeneis (imikala mütoloogias)
Kalamüüdid ja müütilised kalad