Mora ehk Echeneis, imikala, keda kirjeldab Plinius Vanem (1. sajand pKr) ja kellest kirjutatakse ka keskaegsetes bestiaariumides (nt Sevilla Isidore 7. sajandil ja Bartholomeus Anglicus 13. sajandil). Bestiaariumides on ta kuue tolli pikkune kala, kes vaatamata oma väiksusele suutis laeva peatada. Need kalad olla põhjustanud rooma kindrali Markus Antoniuse (1 saj. eKr) poolt mereväelahingu kaotamise, kuna imesid ennast laevade külge ja muutsid need liikumatuks. Mora eemaldamiseks kraapisid meremehed laeva vastu lähedal asuvat kivi.
Plinius Vanemal on tema teoses Historia Naturalis (77. a pKr) kala nimeks Echeneis ja ta ütleb kalal olevat häbiväärse maine – kala kasutati armujookides ja kohtumenetluste aeglustamiseks, kuid mitte kunagi inimtoiduks, küll aga sai selle kala abil aeglustada sünnituse kulgu, et see toimuks õigel ajal; väidetavalt saadi seda kala India ookeanist ja sellel kalal oli ka võime aeglustada laevade liikumist.
Tegelikkuses ei olegi tegemist vaid müütides eksisteeriva kalaga, vaid imikalalaste (Echeneidae) sugukonda kuuluvate imikalade (Echeneis) ja hoidjakalade (Remora) perekondadesse kuuluvate liikidega, keda kuulub perekondadesse vastavalt 10 ja 2 liiki. Nende kalade eesmine seljauim on arenenud suureks ovaalseks imielundiks, mis asub nende pealael ja selja eesmisel osal. Nad alustavad kinnitumist ujuvatele esmetele ja teistele kaladele juba noorelt, 4-8 cm pikkustena, võivad aga olenevalt liigist kasvada kuni 45 või ka 110 cm pikkuseks.
Mõnes piirkonnas, näiteks Austraalias, Kariibi mere piirkonnas ja India ookeanis, kasutavad kalurid imikala ja teisi imikalalisi püügivahendina suurte kalade, merikilpkonnade või dugongide püügil. Imikala saba külge kinnitatakse rõngas ja selle külge peen nöör, lastakse siis imikala eemale ujuda ja oodatakse, kuni ta kinnitub mõne peremeeslooma külge, et see siis paati sikutada.
Juuli, 2022