Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+

Piisonkalad (Ictiobus)

Piisonkalad (Ictiobus), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi imikarplaste (Catostomidae) sugukonnast. Inglise buffalofishes. Leviala Põhja- ja Kesk-Ameerikas USA-s, Kanadas, Mehhikos ja Guatemaalas. Eelistavad väiksemaid jõgesid, kuid võivad elada ka järvedes, soodes, kanalites. Toituvad taimedest ja veeselgrootuist. Suured mageveekalad, kelle pikkus ulatub kuni 123 cm (TL). Kõige pikaealisemad mageveekalad, kelle eluiga küünib 112 aastani. Huvipüük õngitsemise kujul pole levinud, kuna võtab õnge halvasti. Küll aga on hakatud piisonkalu jahtima öisel vibupüügil.

Perekonda kuulub 5 liiki (FishBase, 2020):

Ictiobus bubalus (Rafinesque, 1818) (smallmouth buffalo) – väikesuu-piisonkala. Põhja-Ameerika: USAs Michigan järve ja Mississippi vesikondades Pennsylvaniast ja Michiganist kuni Montanani, klõunasuunas Mehhiko laheni; Mehhiko lahe veehaardes Mobile lahest Alabamas kuni Rio Grande jõeni Texases ja New Mexicos; ka Mehhikos. Järvedes, tiikides, jõgedes, kanalites, sageli hämuses vees. Eelistab taimede lähedust. Toitub peamiselt detriidist, ka vetikatest, putukavastsetest, zooplanktonist jm. Demersaalne. Pikkus kuni 112 cm (TL), tavapikkus 58,5 cm (TL), suurim publitseeritud mass 37,3 kg, eluiga kuni 15 a. Pole ohustatud. Äripüük. Huvikalastus (õngitsemisel söödaks taignakuul või mais). Üks USAs enim turustatavaid mageveekalu.

 

Ictiobus cyprinellus (Valenciennes, 1844) (bigmouth buffalo) – suursuu-piisonkala. USAs ja Kanadas Hudson lahe (Nelsoni aja Redi jõgede vesikonnas), Suure Järvistu ja Mississippi vesikondadest Ontariost Saskatchewani ja Montanani, lõunasuunas Louisianani. Järvedes, tiikides, jõgedes, kanalites. Rühmana. Toitub vetikatest, limustest, outukavastsetest. Demersaalne. Ovipaarne. Pikkus kuni 123 cm (TL), tavapikkus 35,6 cm (TL), suurim publitseeritud mass 31,9 kg, eluea pikkuseks peeti varem kuni 26 a, kuid otoliitide uurivul raadiosüsanikmeetodiga tuvastati uuritud kala vanuseks 112 a, mistõttu liiki peetakse pikima elueaga mageveekalaks. Pole ohustatud. Vähene äripüük. Vesiviljelus. Huvikalastus. Populaarne toidukala.

 

Ictiobus labiosus (Meek, 1904) (fleshylip buffalo) – pakshuul-piisonkala. Põhja-Ameerika: Mehhiko. Demersaalne. Pikkus määramata. Suurim publitseeritud mass 8,4 kg. Ohustatus määramata.

 

Ictiobus meridionalis (Günther, 1868) (Usumacinta buffalo) – lõuna-piisonkala. Kesk-Ameerika: Mehhiko lõunaosa, Guatemaala. Demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

 

Ictiobus niger (Rafinesque, 1819) (black buffalo) – must piisonkala. Põhja-Ameerika: USAs Suure Järvistu ja Mississippi vesikondades Michiganist ja Ohiost Lõuna-Dakotani ja lõunasuunas Louisianani; Mehhiko lahe ääres Sabine järve, Brazose jõe ja Rio Grande vesikondades Louisianas, Texases ja New Mexicos; samuti Mehhikos. Järvedes, tiikides, jõgedes. Rühmana. Toitub vetikatest, detriidist, vähilaadsetest. Demersaalne. Ovipaarne. Pikkus kuni 123 cm (TL), tavapikkus 52,1 cm (TL), suurim publitseeritud mass 28,7 kg, eluea pikkus 24 a (otoliiti uuringu põhjal vähemalt 56 a). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Vesiviljelus. Huvikalastus

.

                                                                                                                                                                                             Mai, 2020

Vaata lisaks:

Imikarplased (Catostomidae)