Piisonkalad (Ictiobus)
Piisonkalad (Ictiobus), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi imikarplaste (Catostomidae) sugukonnast. Inglise buffalofishes. Leviala Põhja- ja Kesk-Ameerikas USA-s, Kanadas, Mehhikos ja Guatemaalas. Eelistavad väiksemaid jõgesid, kuid võivad elada ka järvedes, soodes, kanalites. Toituvad taimedest ja veeselgrootuist. Suured mageveekalad, kelle pikkus ulatub kuni 123 cm (TL). Kõige pikaealisemad mageveekalad, kelle eluiga küünib 112 aastani. Huvipüük õngitsemise kujul pole levinud, kuna võtab õnge halvasti. Küll aga on hakatud piisonkalu jahtima öisel vibupüügil.
Perekonda kuulub 5 liiki (FishBase, 2020):
Ictiobus bubalus (Rafinesque, 1818) (smallmouth buffalo) – väikesuu-piisonkala. Põhja-Ameerika: USAs Michigan järve ja Mississippi vesikondades Pennsylvaniast ja Michiganist kuni Montanani, klõunasuunas Mehhiko laheni; Mehhiko lahe veehaardes Mobile lahest Alabamas kuni Rio Grande jõeni Texases ja New Mexicos; ka Mehhikos. Järvedes, tiikides, jõgedes, kanalites, sageli hämuses vees. Eelistab taimede lähedust. Toitub peamiselt detriidist, ka vetikatest, putukavastsetest, zooplanktonist jm. Demersaalne. Pikkus kuni 112 cm (TL), tavapikkus 58,5 cm (TL), suurim publitseeritud mass 37,3 kg, eluiga kuni 15 a. Pole ohustatud. Äripüük. Huvikalastus (õngitsemisel söödaks taignakuul või mais). Üks USAs enim turustatavaid mageveekalu.
Ictiobus cyprinellus (Valenciennes, 1844) (bigmouth buffalo) – suursuu-piisonkala. USAs ja Kanadas Hudson lahe (Nelsoni aja Redi jõgede vesikonnas), Suure Järvistu ja Mississippi vesikondadest Ontariost Saskatchewani ja Montanani, lõunasuunas Louisianani. Järvedes, tiikides, jõgedes, kanalites. Rühmana. Toitub vetikatest, limustest, outukavastsetest. Demersaalne. Ovipaarne. Pikkus kuni 123 cm (TL), tavapikkus 35,6 cm (TL), suurim publitseeritud mass 31,9 kg, eluea pikkuseks peeti varem kuni 26 a, kuid otoliitide uurivul raadiosüsanikmeetodiga tuvastati uuritud kala vanuseks 112 a, mistõttu liiki peetakse pikima elueaga mageveekalaks. Pole ohustatud. Vähene äripüük. Vesiviljelus. Huvikalastus. Populaarne toidukala.
Ictiobus labiosus (Meek, 1904) (fleshylip buffalo) – pakshuul-piisonkala. Põhja-Ameerika: Mehhiko. Demersaalne. Pikkus määramata. Suurim publitseeritud mass 8,4 kg. Ohustatus määramata.
Ictiobus meridionalis (Günther, 1868) (Usumacinta buffalo) – lõuna-piisonkala. Kesk-Ameerika: Mehhiko lõunaosa, Guatemaala. Demersaalne. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.
Ictiobus niger (Rafinesque, 1819) (black buffalo) – must piisonkala. Põhja-Ameerika: USAs Suure Järvistu ja Mississippi vesikondades Michiganist ja Ohiost Lõuna-Dakotani ja lõunasuunas Louisianani; Mehhiko lahe ääres Sabine järve, Brazose jõe ja Rio Grande vesikondades Louisianas, Texases ja New Mexicos; samuti Mehhikos. Järvedes, tiikides, jõgedes. Rühmana. Toitub vetikatest, detriidist, vähilaadsetest. Demersaalne. Ovipaarne. Pikkus kuni 123 cm (TL), tavapikkus 52,1 cm (TL), suurim publitseeritud mass 28,7 kg, eluea pikkus 24 a (otoliiti uuringu põhjal vähemalt 56 a). Pole ohustatud. Vähene äripüük. Vesiviljelus. Huvikalastus
.
Mai, 2020