Ülemiste järv

Pindala: 940,9ha
Pindala koos saartega: 941,97ha
Saarte arv: 1
Kaldajoone pikkus: 15219m
Keskmine sügavus: 2.00m
Maksimaalne sügavus: 4.00m
Veevahetus: 3 korda aastas
Veevahetuse skaala: keskmine (> 2 kuni 4)

Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 59.4016667
Long: 24.7669444

Ülemiste järv

Harjumaal, Tallinna linna kaguosas asuv looduslik järv. Mitteavalik veekogu

Järve suubuvad: Kurna oja, Vaskjala-Ülemiste kanal

Pindala 943,6 ha, keskmine sügavus 2,5 m, suurim sügavus 4,2 m, pikkus 4100 m, laius 3200 m, kaldajoone pikkus 15219 m

Keskpunkti koordinaadid:

	Ristkoordinaat	Kraad, minut, sekund
X	6585059	59°24'4" N
Y	543572	24°46'1" E

Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond

Keskmise karedusega kihistumata järv, kalgiveeline ning rohketoiteline

Registri kood VEE2005900

Varem Järveküla, Mõigu või Kuningajärveks nimetatud järv Tallinna kaguserval. Viimane nimi esineb vanemais ürikuis, sest varem on järv kuulunud Taani kuningale. Alles 15. sajandi keskel on ta läinus Tallinna linna valdusse. Järv asetseb Põhja-Eesti platool, meretasemest 35,7 m kõrgemal. Veekogu pindala on umbes 960 ha, suurim sügavus väljavoolukanali juures 6 m (keskmine sügavus 2,5 m). Muda väljapumpamine, mida alustati 1960. aastate keskel, on järve sügavust ja mahtu veidi suurendanud. 
Ülemiste järv on pikiteljega kirde-edela suunas orienteeritud, edelaotsas laiem veekogu. Teravneva kirdeotsani ulatub Tallinna hoonestik, idas ja lõunas ümbritsevad järve soised heinamaad, kagus põllustatud kõrgendik, kus paiknevad Mõigu ja Järveküla asula. Läänes ja loodes piiravad järve kuni 10 m kõrgused männimetsaga kaetud luited. Kaldad on valdavalt madalad - läänes ja loodes liivased, lõunas turbased, idas kamardunud, kirdes lubjakiviklibused. Järve kirdeosas on looduskaitse all olev rändrahn - Linda kivi. 

Kuna järv teenib Tallinna veevarustust juba 14. sajandist alates, siis on läbivoolu järvest pidevalt suurendatud. Suurim sissevool Ülemiste järve on Pirita-Ülemiste kanal. Järve toob vett ka magistraalkraaviks muudetud Kurna ehk Mõigu oja. Vett annavad ka põhjaallikad. Looduslikuks väljavooluks oli varem Härjapea oja, praegu toimub väljavool Tallinna veevarustussüsteemi kaudu. Järve veetase kõigub aasta jooksul 2 m ulatuses. Aastatel 1718, 1867 ja 1879 oli Ülemiste järves kevadel nii kõrge veeseis, et osa veest valgus linna hoonestatud alale.
Ülemiste järve vesi on rohekaskollane, vähe läbipaistev (0,3-1,6 m), hästi segunev ja soojenev. Tugevast läbivoolust hoolimata on järv mõnel aastal jäänud ummuksile.
M. ja K. Porki andmeil oli taimestik 1965. a. liigirikas (28 liiki), kuid vähene. Fütoplanktonit leidub järves rohkesti. M. pork on leidnud siit ühe haruldase ränivetika. Zooplanktonit on järves üsna palju, leitud liikide arv on üsna suur (56); leidub haruldast vesikirbulist. Põhjaloomastikku oli 1958. a. vähe. A. Järvekülg on leidnud hulga haruldasi karpvähilisi. Järve kaldavees võib näha lainetuse mõjul taimejuurtest moodustunud "järvepalle", mis meenutavad väliselt ehtsaid järvepalle, aidates seletada viimaste teket.

Ülemiste järve kalastik on võrdlemisi liigivaene. Arvukamad on ahven, kiisk ja latikas. Rääbis on järve toodud ja siin kohanenud. Esineb peledit.

Ehkki Ülemiste järve veetase veetarbimisest tingitult suures ulatuses kõigub, on sealne linnustik M. Kahru andmeil muutunud liigirikkamaks ning arvukamaks.
Folklooris on Ülemiste järv üsna tähtsal kohal. Muistendid leinavast Lindast ja Ülemiste Vanakesest on üldtuntud. On lugusid Ülemiste järve rändamisest, järve tekkimisest maa alla vajunud kiriku kohale jne.
Ka Eesti limnoloogia ajaloos etendab Ülemiste järv küllaltki tähtsat osa kui esimene mitmekülgselt uuritud Eesti järv. Uurimised toimusid aastail 1904-05 ja nende tulemusena ilmus 1908. a. G. Schneideri koostatud suurejooneline monograafia "Der Obersee bei Reval". /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks:

Ülemiste järve soldat (pärimus)
Ülemiste järve sünnilood
Tõllaga mööda Ülemiste järve (pärimus; Eisen)
Ülemiste järve vaht