Võhmetu järv (Võhmetu Suurjärv)
Pindala: 9haKaldajoone pikkus: 2039m
Veevahetuse skaala: väga nõrk (< 0,5)
Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 59.2191667
Long: 26.1927778
Võhmetu järv (Võhmetu Suurjärv)
Lääne-Virumaal, Tamsalu vallas, Võhmetu küla lähedal asuv looduslik järv. Mitteavalik veekoguKeskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6566580 | 59°13'9" N |
| Y | 625216 | 26°11'34" E |
Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond
Väga kareda veega; allikatoiteline
KKR kood: VEE2033520
KKR kood: VEE2033520
Asub Porkunist 4 km põhjaloode pool, oosistiku idaküljel. Järve valdav sügavus on 1,5 m, suurim sügavus 2,2 m; kõige sügavam on järve põhjaots. Võhmetu järvest loode-, põhja ja kirde pool on mitmeid teisi ajutisi järvi, suuremad nende hulgas on Mardihansu ehk Äiajärv, Kannukse soon ja Kukejärv. Võhmetu järve kaldad ja põhi on kõvad, põhja katab lubjarikas kõnts, leidub allikaauke.
Umbjärv, mis toitub põhiliselt karstivetest. Vesi on ere-rohekaskollane ja põhjani läbipaistev, kevadel kaetud männi õietolmu kihiga. Arvatavasti seguneb ja soojeneb vesi täielikult.
Järve taimestik oli 1967. a. üsna vähene, kuid küllaltki huvitava koosseisuga. Fütoplanktonit on vähe, zooplanktonit on kevadsuvel palju, kusjuures harukordselt palju (5) leidub hormikuliste liike (tavaliselt on järves 1-2 liiki, harva rohkem). Hormikuliste seas esineb meil väga haruldast sega-aerikut, mille tavalised elupaigad on polaaraladel. Üllatav on ka raba-jämekoodiku esinemine; esineb saledat pärisaerikut, liht-pärisaerikut ja hiidaerikut. Suveks sega-aerik kaob, planktonisse ilmub rohkesti vesikirbulisi. Põhjaloomastik on vähene, kuid liigirikas. Rohkesti esineb limuseid, eriti rohkesti keraskarpi, sootigu ja keeristigu.
Kalu järves ei ole. Veelindudest võib järvel näha hallpõsk-pütti.
Haruldase ökosüsteemina on järv eriti suure teadusliku tähtsusega. Väga väärtuslik on ta ka maastikuelemendina ja kohalike elanike puhke- ja supluskohana. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Umbjärv, mis toitub põhiliselt karstivetest. Vesi on ere-rohekaskollane ja põhjani läbipaistev, kevadel kaetud männi õietolmu kihiga. Arvatavasti seguneb ja soojeneb vesi täielikult.
Järve taimestik oli 1967. a. üsna vähene, kuid küllaltki huvitava koosseisuga. Fütoplanktonit on vähe, zooplanktonit on kevadsuvel palju, kusjuures harukordselt palju (5) leidub hormikuliste liike (tavaliselt on järves 1-2 liiki, harva rohkem). Hormikuliste seas esineb meil väga haruldast sega-aerikut, mille tavalised elupaigad on polaaraladel. Üllatav on ka raba-jämekoodiku esinemine; esineb saledat pärisaerikut, liht-pärisaerikut ja hiidaerikut. Suveks sega-aerik kaob, planktonisse ilmub rohkesti vesikirbulisi. Põhjaloomastik on vähene, kuid liigirikas. Rohkesti esineb limuseid, eriti rohkesti keraskarpi, sootigu ja keeristigu.
Kalu järves ei ole. Veelindudest võib järvel näha hallpõsk-pütti.
Haruldase ökosüsteemina on järv eriti suure teadusliku tähtsusega. Väga väärtuslik on ta ka maastikuelemendina ja kohalike elanike puhke- ja supluskohana. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977