Vissi järv (Viritjärv)
Pindala: 5,4haKaldajoone pikkus: 1390m
Keskmine sügavus: 2.00m
Maksimaalne sügavus: 4.00m
Veevahetuse skaala: nõrk (> 0,5 kuni 2)
Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 58.2566667
Long: 26.435
Vissi järv, ka Viritjärv
Tartumaal, Konguta valla Vellavere küla ja Nõo valla Vissi küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguVissi järvest põhja pool asub Viisjaagu järv. Järvesid ühendab kanal.
Pindala 5,4 ha, kaldajoon 1390 m, pikkus 550 m, laius 110 m, keskmine sügavus 2,5 m, suurim sügavus 4,5 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6459938 | 58°15'24" N |
| Y | 642919 | 26°26'6" E |
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Väga kareda veega; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2092700
KKR kood: VEE2092700
Vissi järv. Foto: Ingvar Pärnamäe / Vikipeedia
Vissi järv (Viritjärv) on ida-lääne suunas piklik järv; 0,5 km Viisjaagu järvest lõuna pool. sellega samal absoluutsel kõrgusel. Pindala on 5 ha, sügavus kuni 4,5 m (keskmine sügavus 2,5 m). Sügavaim on järve idaosa. Vissi järve ümbritseb sooniit, põhja- ja idaküljest ka mets. Kaldad on idas ja kagus järsud, enamasti liivased, mujal aga madalad ja turbased.
Järve valgala on väike, läbivool nõrk. Vett voolab järve kraavidest ja põhja ning kaldaallikatest, vett viib välja Viisjaagu järve suubuv kanal. Järves puudub märgatav kihistus; vesi soojeneb põhjani.
Taimeliike on keskmiselt 18. Fütoplanktonit on järves rohkesti, suvel vesi õitseb. Ka zooplanktonit on enam-vähem keskmiselt ja selles leidub võrdlemisi haruldasi aerjalalisi vähke. Põhjaloomastikku on keskmisel hulgal.
Kalastikus kohtame kõige enam latikat, kellele järgnevad särg, ahven, haug, nurg, viidikas ja kiisk. Olevat ka kokre, linaskit, angerjat ja karpkala. Jõevähk on järvest kadunud juba 1900. a. paiku.
Järvel on pesitsenud mõne paarina kõrkja-roolind. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Viisjaagu järvest ca 200 m lõunas. Särg, ahven, latikas, viidikas, nurg, kiisk. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Järve valgala on väike, läbivool nõrk. Vett voolab järve kraavidest ja põhja ning kaldaallikatest, vett viib välja Viisjaagu järve suubuv kanal. Järves puudub märgatav kihistus; vesi soojeneb põhjani.
Taimeliike on keskmiselt 18. Fütoplanktonit on järves rohkesti, suvel vesi õitseb. Ka zooplanktonit on enam-vähem keskmiselt ja selles leidub võrdlemisi haruldasi aerjalalisi vähke. Põhjaloomastikku on keskmisel hulgal.
Kalastikus kohtame kõige enam latikat, kellele järgnevad särg, ahven, haug, nurg, viidikas ja kiisk. Olevat ka kokre, linaskit, angerjat ja karpkala. Jõevähk on järvest kadunud juba 1900. a. paiku.
Järvel on pesitsenud mõne paarina kõrkja-roolind. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Viisjaagu järvest ca 200 m lõunas. Särg, ahven, latikas, viidikas, nurg, kiisk. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977