Virosi järv (Viroste järv, Viruse järv, Varuse järv, Viruste järv, Viiriste järv, Viiruste järv)
Virosi järv, ka Viroste järv, Viruse järv, Varuse järv, Viruste järv, Viiriste järv, Viiruste järv
Põlvamaal, Räpina vallas, Võiardi küla lähedal asuv looduslik järv. Mitteavalik veekoguJärve suubub Lehesaare kraav
Veepeegel 11,3 ha, kaldajoon 3023 m, pikkus 1420 m, laius 110 m, keskmine sügavus 4 m, suurim sügavus 10 m
Veepeegel 11,3 ha, kaldajoon 3023 m, pikkus 1420 m, laius 110 m, keskmine sügavus 4 m, suurim sügavus 10 m
Valgala 15,8 km2
Veevahetus 10 korda aastas
Keskpunkti koordinaadid:
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6436725 | 58°1'47" N |
| Y | 692360 | 27°15'25" E |
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Pehme- ja tumedaveeline, atsidotroofne e mineraalmaa huumustoiteline
KKR kood: VEE2112300
Väga kaunis, üldiselt põhja-lõuna suunas piklik Viroste järv asub Ruusast 2 km edela pool, 9-10 m sügavuses ja ligikaudu 100 m laiuses Viroste orus. Järve absoluutne kõrgus on 49,1 m, pikkus 1,4 km, pindala 10,4 ha, suurim sügavus 10 m (sügavaim koht on järve keskosas). Reljeef ümbruses on lainjas, domineerivad põllumaad. Kaldad on kõrged ja järsud, järve otstes soostunud; esineb suuri rändrahne. Kaldajoont piirab anamasti mõne meetri laiune õõtsikuriba, kuid põhi on kalda lähedal kõva ja liivane, paiguti kaetud kõdu ja mudaga, mida on paksemalt järve keskosas.
Läbivool on nõrk. Järve vesi on punakaspruun kuni pruun, vähe läbipaistev (0,4-0,7 m), suvel tugevasti kihistunud; talvine hapnikure¼iim on ebarahuldav.
Taimestik oli 1964. a. liigivaene (11 liiki) ja vähene. Liigivaene ja vähene fütoplankton sisaldab mitmeid meil väga haruldasi ränivetikaid. Zooplanktonit on samuti vähevõitu, kuid sellesse kuulub mitu väga haruldast vesikirbulist. Põhjaloomastikku on vähe. Leidub järvekäsna.
Domineerivaks kalaks on ahven, esineb ka haugi.
Kaunis järv, mis on kasutatav ujumiseks ja kalastamiseks. Kohalike elanike väitel oli järv 19. sajandi lõpul väga vähirikas. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Koprajärv, juurdepääs ning kalapüük kaldalt raskendatud. Särg, roosärg, ahven, haug, koger, linask. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
KKR kood: VEE2112300
Väga kaunis, üldiselt põhja-lõuna suunas piklik Viroste järv asub Ruusast 2 km edela pool, 9-10 m sügavuses ja ligikaudu 100 m laiuses Viroste orus. Järve absoluutne kõrgus on 49,1 m, pikkus 1,4 km, pindala 10,4 ha, suurim sügavus 10 m (sügavaim koht on järve keskosas). Reljeef ümbruses on lainjas, domineerivad põllumaad. Kaldad on kõrged ja järsud, järve otstes soostunud; esineb suuri rändrahne. Kaldajoont piirab anamasti mõne meetri laiune õõtsikuriba, kuid põhi on kalda lähedal kõva ja liivane, paiguti kaetud kõdu ja mudaga, mida on paksemalt järve keskosas.
Läbivool on nõrk. Järve vesi on punakaspruun kuni pruun, vähe läbipaistev (0,4-0,7 m), suvel tugevasti kihistunud; talvine hapnikure¼iim on ebarahuldav.
Taimestik oli 1964. a. liigivaene (11 liiki) ja vähene. Liigivaene ja vähene fütoplankton sisaldab mitmeid meil väga haruldasi ränivetikaid. Zooplanktonit on samuti vähevõitu, kuid sellesse kuulub mitu väga haruldast vesikirbulist. Põhjaloomastikku on vähe. Leidub järvekäsna.
Domineerivaks kalaks on ahven, esineb ka haugi.
Kaunis järv, mis on kasutatav ujumiseks ja kalastamiseks. Kohalike elanike väitel oli järv 19. sajandi lõpul väga vähirikas. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Koprajärv, juurdepääs ning kalapüük kaldalt raskendatud. Särg, roosärg, ahven, haug, koger, linask. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977