Otsingu tulemused:

1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala

Viljandi järv

Viljandi järv

Viljandimaal,Viljandi linna juures asuv looduslik järv. Avalik veekogu
Järvest lähtub Raudna jõgi. 
Järve suubuvad Uueveski (Kösti) oja ja Valuoja

Veepeegel 155,7 ha, saared 1,1 ha, pindala kokku 156,8 ha; kaldajoon 12 689 m, pikkus 4000 m, laius 450 m, keskmine sügavus 5,6 m, suurim sügavus 11 m
Valgala 66,8 km2
Veevahetus: 2 korda aastas

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
X  6468568 58°20'51" N 
Y  593768 25°36'5" E 

Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2082800

Viljandi järv. Foto: kultuuri.net

Viljandi järv asub jääajal tekkinud ürgorus. Vahetult pärast jääaega voolas järvest ida poole Võrtsjärve suunas välja Tänassilma jõgi. Läbi Viljandi järve läks laevatatav veetee Pärnust üle Võrtsjärve Peipsile.
Ajapikku väljavool Võrtsjärvest vähenes. 19. sajandi algusest on teada järve kirjeldus, mille järgi ainult kõrgeima veeseisu korral voolab vett järvest ka Võrtsjärve. Tänapäeval jääb Võrtsjärve vesikonna piir Viljandi järvest umbes 200 meetri kaugusele.
Ka väljavool Raudna jõe kaudu on vähenenud sedavõrd, et jõgi pole suures osas isegi haabjaga läbitav. /http://et.wikipedia.org/


Viljandi linnast vahetult kagu pool olev kirde-edela suunas piklik orujärv. Asetseb Sakala kõrgustiku keskosa läbivas ürgorus, meretasemest 41,9 m kõrgemal. Ta pikkus on 4,6 km, laius 0,45 km, pindala 155 ha, suurim sügavus 11,0 m (keskmine sügavus 5,6 m). Kõige sügavam koht on järve kitsast osast (nn. Järvekaelast) edela pool. Järve kirdeosa nimetatakse Viiratsi otsaks, edelaosa Orika otsaks. Teine sügav koht on Viiratsi otsas Mädalepiku kohal.

Looduskaitse alla võetud Viljandi ürgorg on järve kohal 0,5-1,0 km laiune, ta veerud on enam kui 30 m kõrgused. Ümbruses valitseb lainja reljeefi ja viljakate kamar-leetmuldadega põllustatud tasandik. Enamasti on oru veerude ja järve vahel kitsas niiduriba, järve otstes oru lammil luhad. Loode poolt ulatub järveni Viljandi linna hoonestik, loodekaldal asub ka ujula.

Kuigi järv asub järsuveerulises orus, on ta kaldad madalad, enamasti kamardunud, edelas ka turbased. Vesi süveneb järsult, eriti Männimäe ja ujula kohal. Kaldavööde on enamasti savine; kagukalda juures on põhi liivane, seal leidub ka üksikuid kive. Viiratsi otsas on kruusast põhja. Sügavamal katab põhja sapropeel.

Viljandi järv on üsna hea läbivooluga veekogu. Järve voolavad Karula järvest tulev Kösti ehk Uueveski oja ja Viljandi linna läbiv Valuoja, samuti hulk kraave; vett annavad ka paljud põhja- ja kaldaallikad. Järve edelasopist voolab välja Pärnu jõe jõgikonda kuuluv Raudna jõgi.

Järve rohekaskollane vesi on suvel vähe läbipaistev (1,0 m). Ehkki järves ei ole kuigi tugevat temperatuurikihistust, erineb hapniku ja süsihappegaasi sisaldus pinna- ja põhjakihtide vees tugevasti. Ka talvine gaasire¾iim ei ole järves kuigi hea.

Taimestik koosnes 1952. a. 18 liigist. Fütoplanktonit on järves rohkesti. Vetikafloora on üsna liigirikas - leitud on 243 taksonit. Ka zooplanktonit on palju. Peale järve-jämekoodiku esineb selles üks haruldane sõudikuline. Põhjaloomastik oli 1952. a. rikkalikum kui üheski teises Eesti järves.

Vanasti on Viljandi järv olnud väga kalarikas. Kalastikus on tähtsal kohal latikas ja särg, leidub ahvenat, kiiska, viidikat, roosärge, nurgu, koha, linaskit, kokre, säinast, angerjat, tõenäoliselt ka lutsu ja vingerjat. On saadud karpkalu, kes nähtavasti on järve sattunud Valuoja tiigist. Latikas hoidub rohkem Männimäe ja Mädalepiku kohale ning Viiratsi ja Närskamäe vahelisele alale, haug eelistab Orika otsa ja Sammuli säärt, ahven esineb peamiselt Viiratsi kohal ning Sammuli käärus kuni allikani Kitsaskaela juures, angerjas enamasti Orika otsas. Viljandi järv kuulub latika-haugi järvede hulka.

Kuni 1920. aastani oli järv ka väga vähirikas.

Järvel pesitsevad lauk (vesikana), tuttpütt ja sinikaelpart. Värvulistest esinevad kõrkja-, tiigi- ja rästasroolind, kurvitsalistest vihitaja ja väiketüll. Rändeajal võib näha naerukajakaid, jõgitiire, parte ja kurvitsalisi. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Särg, roosärg, ahven, viidikas, nurg, latikas, linask, haug, kiisk, luts, koha, angerjas. Soovitav paadi olemasolu. Korraliku kala tabamiseks vajalik eeltöö ning järve tundmine. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Viljandi järvest püüti 1999. a Eesti senine rekordhaug (15 kg, 122 cm) harrastuslike vahendite arvestuses. Sellest loe lähemalt ajakirjast Kalastaja/nr 14. http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,14,215 

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee
http://et.wikipedia.org/wiki/Viljandi_järv