Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)
Viitina järv, ka Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv
Võrumaal, Rõuge vallas, Viitina küla juures asuv looduslik järv. Avalik veekoguJärvest lähtub Huudva oja
Veepeegli pindala 12,5 ha, saarte pindala 0,1 ha, pindala kokku 12,6 ha; kaldajoon 2508 m, pikkus 425 m, laius 200 m, keskmine sügavus 3,6 m, suurim sügavus 11,3 m.
Veepeegli pindala 12,5 ha, saarte pindala 0,1 ha, pindala kokku 12,6 ha; kaldajoon 2508 m, pikkus 425 m, laius 200 m, keskmine sügavus 3,6 m, suurim sügavus 11,3 m.
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6398118 | 57°41'25" N |
| Y | 675858 | 26°56'57" E |
Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud;
kalgiveeline, segatoiteline
KKR kood: VEE2141500
Viitina järv. Foto: Uudo Timm /loodus.keskkonnainfo.ee
Kaunis järv Rõugest 4,5 km lõuna pool, Viitina asunduses. Ta absoluutne kõrgus on 177,4 m, pindala 6,4 ha, suurim sügavus 11,3 m (lõunaosa kitsaimas kohas), keskmine sügavus 3,6 m. Järv on põhja-lõuna suunas pikliku, inimese jalajälge meenutava kujuga. Järve ümbritseb tugevasti lainjas kultuuristatud moreenmaastik. Kaldad on kõrged ja kõvad, kagukaldal kerkib kaunis metsase tipuga Meegomägi, kuhu rahva arvates olevat maetud "Rootsi kindral megu". Idakaldal asub parkmets, lääne ja põhja pool endise Viitina mõisa park. Kaldavööde on valdavalt kõva ja liivane, lõunaosas ka soostunud. Järv süveneb ühtlaselt. Ta põhi on suhteliselt kõva, ketud pruunja sültja sapropeeliga, paksemalt järve lõunaosas. Siin leidub ka lahtirebitud õõtsikust moodustunud saar.
Järve läbib Jugu- ja Perajärvest lõunaossa tulev ning järve põhjaosast Alajärve kaudu Pärlijõkke suubuv Huudva oja. Leiduvat ka põhjaallikaid. Vesi on kihistunud, rohekaspruuni tooniga kollane, keskmise läbipaistvusega (2,0-2,6 m). Hapnik kaob suvel 6 m sügavusel.
Taimestik oli 1970. a. suvel nii hulgalt kui liigiliselt koosseisult väga rikkalik (33 liiki). Silmapaistvalt palju oli penikeelte liike (8), nende seas ka haruldused - punakas ja tömbilehine penikeel.
Kalastik on samuti liigirikas - esinevad haug, ahven, särg, viidikas, latikas, roosärg ja linask. Järvest on mõnikord saadud väga suuri latikasaake (kuni 60 kg/ha). /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Haug, ahven, särg, linask, roosärg, latikas. viidikas. Järv kipub suviti täis kasvama. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Alates 1998. a on järvel korraldatud kalastusvõistlusi "Viitina Kuurits". Vt http://www.viitina.ee/kuurits.php
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
Vaata lisaks:
Viitina kuuritsKuuritsapüügi hümn