Vihtla järv (Lutika järv, Kokemäe järv)
Pindala: 6,5haKaldajoone pikkus: 1409m
Keskmine sügavus: 4.00m
Maksimaalne sügavus: 9.00m
Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 57.7152778
Long: 27.0125
Vihtla järv, ka Lutika järv, Kokemäe järv
Võrumaal, Rõuge vallas, Kokõmäe, Kurgjärve ja Murdõmäe külade lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguPindala 6,5 ha, kaldajoon 1409 m, pikkus 635 m, laius 190 m, keskmine sügavus 4,1 m, suurim sügavus 9,8 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6401080 | 57°42'55" N |
| Y | 679486 | 27°0'44" E |
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Pehme- ja heledaveeline, poolhuumustoiteline
KKR kood: VEE2141100
Asub Haanjast läänes, Kurgjärvest lõuna pool. Põhja-lõunasuunalise pika ja kitsa Vihtla järve absoluutne kõrgus on 224,4 m, pindala 5,9 ha, suurim sügavus 12,2 m ja keskmine sügavus 4,1 m. Vihtla järve muudavad maaliliseks lähedased künkad metsasalude ja heinamaadega. Kaldad on võrdlemisi kõrged, kuid pehme, õõtsikulise pervega. Rahvasuu on kalda eri osadele andnud üle 30 nime. Liivast kaldavöödet leidub järve kaguosas nn. Kriisa leetel (nimi orelimeistrite vendade Kriisade järgi), kus on ka supluskoht. Kaldavees võib näha palju linaleokive. Sügavamal on põhi kaetud pruuni järvemudaga, eriti sügavaima koha piirkonnas, mis asub järve keskosast veidi lõuna pool idakalda lähedal. K. Veberi andmeil on mudakihi paksus kuni 3,8 m.
Sademetest ja põhjaveest toituv lähtejärv, mille lõunaotsast saab kraavina alguse Rõuge järvi läbiv ja Vagulasse suubuv Rõuge ehk Ajojõgi. Kuival ajal ei ole järvest väljavoolu.
Suvel esineb järves selge temperatuuri- ja hapnikukihistus. Ajal, mile pinnakihis leidub palju hapnikku, on põhjalähedane vesi hapnikuta ja rikas väävelvesinikust. Tõenäoliselt pole kiita ka talvine gaasiolustik. Rohekaskollase värvusega vee läbipaistvus on keskmine kuini suur (2,5-4 m).
Taimestik on liigirikas (25 liiki), kuid vähene. Ondatra on 60. aastate keskelt alates hävitanud rohkesti kaldaveetaimestikku. Haruldustena esineb siin punakat penikeelt ja tömbilehist penikeelt.
Kalastiku peamised esindajad on ahven, särg, haug ja linask.
Rahvamuistendeis räägitakse, et Kalevipoeg on käinud Vihtla järves on saunavihta kastmas. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Sademetest ja põhjaveest toituv lähtejärv, mille lõunaotsast saab kraavina alguse Rõuge järvi läbiv ja Vagulasse suubuv Rõuge ehk Ajojõgi. Kuival ajal ei ole järvest väljavoolu.
Suvel esineb järves selge temperatuuri- ja hapnikukihistus. Ajal, mile pinnakihis leidub palju hapnikku, on põhjalähedane vesi hapnikuta ja rikas väävelvesinikust. Tõenäoliselt pole kiita ka talvine gaasiolustik. Rohekaskollase värvusega vee läbipaistvus on keskmine kuini suur (2,5-4 m).
Taimestik on liigirikas (25 liiki), kuid vähene. Ondatra on 60. aastate keskelt alates hävitanud rohkesti kaldaveetaimestikku. Haruldustena esineb siin punakat penikeelt ja tömbilehist penikeelt.
Kalastiku peamised esindajad on ahven, särg, haug ja linask.
Rahvamuistendeis räägitakse, et Kalevipoeg on käinud Vihtla järves on saunavihta kastmas. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977