Vihmauss (liigid)
Vihmauss
Roheline mullauss
1. Ühine nimetus mitmete peamiselt vihmauslaste (Lumbricidae) sugukonda kuuluvate mullas elavate väheharjasusside kohta, kes kuuluvad aga sugukonna erinevatesse perekondadesse: umbes 200 liiki (teistel andmetel u 640 liiki), Eestis on leitud 14 liiki (mõnede allikate põhjal 12 või 13).
Vt Vihmauslased, Vaata artiklit: 1763
2. Kitsamas tähenduses vihmauslaste sugukonna perekond vihmauss (Lumbricus), millesse loetakse enamasti kuuluvat 12 liiki, kelledest Eestis elab 3 liiki: harilik vihmauss (Lumbricus terrestris), punane vihmauss (Lumbricus rubellus) ja tume vihmauss (Lumbricus castaneus).
Vihmaussidel on lühikesed harjased (igas lülis 8), niiske nahk ja võime mulda süües selles edasi liikuda.; toituvad mullas kõdunevaist taime- ja loomaosadest. Nad segavad, õhustavad ja väetavad mulda, nende käigud ulatuvad mitme meetri sügavusele. Soolest läbikäinud mulla lükkavad vihmaussid uruava kohale maapinnale, seal tekivad iseloomulikud teralised kuhjatised - koproliidid. /---/ Talvekülma ja ja suvekuuma eest poevad sügavale pinnasesse. /Eesti Entsüklopeedia, 10. kd, lk 390, 1998/
Mõnda vihmaussidest:
Vihmauss hingab ja tajub valgust kogu keha pinnaga.
Vihmaussidel on suletud vereringe. Veresoontes ringlev punane veri annab neile roosaka värvuse.
Vihmaussid tulevad maapinnale ainult öösiti, päeval pärast vihmasadu.
Nad on hermafrodiitsed, nende järglased arenevad limaainest kookonis.
Vihmaussid mängivad tähtsat rolli mullaviljakuse säilitamisel.
Soodsates tingimustes võib ühel ruutmeetril olla tuhatkond vihmaussi.
Puurmanis on ühel hetktaril elavate vihmausside kogukaaluks arvutatud 0,8 tonni.
Suvel suure kuivaga ronib harilik mullauss umbes poole meetri sügavusele, keerab ennast puntraks, mille ümbritseb limakapsliga, ja elab sedasi ebasoodsa aja üle.
Eestis elavad vihmaussid:
harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris): kuni 30 cm, elab sügaval .
punane vihmauss ehk pool-ööuss (Lumbricus rubellus): kuni 15 cm, väga liikuv, elab kõdukihis ja mulla ülemises kihis
tume vihmauss (Lumbricus castaneus): kuni 85 mm,elab mullas ja kõdukihis, pole haritavates muldades
suur mullauss (Aporrectodea longa): väga sarnane hariliku vihmaussiga, eristatakse tunnuste järgi, mida palja silmaga ei näe
harilik mullauss (Aporrectodea caliginosa): kuni 17 cm, meie arvukaim liik
roheline mullauss (Allolobophora chlorotica): kuni 85 mm, eelistab niiskemaid looduslikke muldi
roosa mullauss (Aporrectodea rosea): kuni 15 cm, nii haritavates kui ka looduslikes muldades
piimjas soouss (Octolasion lacteum): kuni 18 cm, looduslikud niisked mullad
sinakas soouss (Octolasion cyaneum): kuni 18 cm, seni teada vaid paar leiukohta Põhja-Eestis
sõnnikuuss (Eisenia foetida): kuni 13 cm, elab ainult kõdunevas sõnnikus ja kompostis
nelikant-kaldauss (Eiseniella tetraedra): kuni 67 mm, elab märjas mullas veekogude kallastel, ka madalates mageveekogudes
kaheksakant kõduuss ehk kõduuss ehk leheuss (Dendrobaena octaedra): kuni 6 cm, elab ainult metsakõdus
peen kõduuss (Dendrodrilus rubidus tenius): kuni 6 cm, elab kõdus ja vahel mullas
Lisaks omamaistele vihmaussidele kasutavad eesti kalastajad ka Poolas kasvatatud ja meie kalastuskauplustes müügil olevaid vihmausse: need on vihmauslased liigist Dendrobaena veneta, teise nimega Eisenia hortensis. Viimase põhjal võiks eesti keeles olla selle ussi nimeks aiauss.
Allikad.
Eesti Entsüklopeedia, 10. kd, lk 390, 1998
Õngitsemine. Tln., 2003