Vidrike järv (Vidriku järv, Topano järv) [Kooraste järvestik]
Vidrike järv, ka Vidriku järv, Topano järv
Valgamaal, Otepää vallas, Koigu ja Vidrike külade lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguJärvest lähtub Sillaotsa jõgi (Pühajõgi)
Veepeegel 13,9 ha, kaldajoon 1902 m, pikkus 685 m, laius 380 m, keskmine sügavus 3,8 m, suurim sügavus 6,2 m
Veepeegel 13,9 ha, kaldajoon 1902 m, pikkus 685 m, laius 380 m, keskmine sügavus 3,8 m, suurim sügavus 6,2 m
Valgala 4,1 km2
Veevahetus 2 korda aastas
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6429917 | 57°59'7" N |
| Y | 649292 | 26°31'27" E |
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2120300
Truuta järvedeahela 10. lüli, Koorastest 7 km lääneloode pool, Vidrikel. Järv on enam-vähem kolmnurkse kujuga, kusjuures suurim pikkus on orieneeritud ida lääne suunas. Pindala 14,3 ha, suurim sügavus 8,3 m (keskmine sügavus 3,8 m). Kõige sügavam on järve lõunapoolne sopp, teine sügavam koht asub järve läänesopis. Orunõlvad on järve kohal laugjad ja madalad, org ise märksa laiem kui Vokijärve kohal. Leidub nii kõvu kui pehmeid kaldalõike. Sügavamal on põhi mudane, lääne- ja kagukalda juures on ka liivast põhja. Järve idaosale tungib peale õõtsik.
Sisse voolan Kauru järvest tulev ojake, välja idaotsast Vokijärve viiv oja; tõenäoliselt leidub järves ka allikaid. Vesi on rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega (1,7 m) ja arvatavasti vähe kihistunud.
Kalaliike on üsna rohkesti. Tavalised asukad on ahven, haug, ja särg, leidub kokre, latikat, linaskit, viidikat ning võib-olla ka roosärge, lutsu ja angerjat. Olevat ka jõevähki.
Ilusa veekoguna kaunistab oluliselt maastikku. Järve kaldal olevat Vidrike mõisa on 19. sajandil külastanud Armeenia uue kirjanduse rajaja Hat¶atur Abovjan. Vidrike koolis on õpetajaks olnud näitekirjanik Agnes Taar. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
KKR kood: VEE2120300
Truuta järvedeahela 10. lüli, Koorastest 7 km lääneloode pool, Vidrikel. Järv on enam-vähem kolmnurkse kujuga, kusjuures suurim pikkus on orieneeritud ida lääne suunas. Pindala 14,3 ha, suurim sügavus 8,3 m (keskmine sügavus 3,8 m). Kõige sügavam on järve lõunapoolne sopp, teine sügavam koht asub järve läänesopis. Orunõlvad on järve kohal laugjad ja madalad, org ise märksa laiem kui Vokijärve kohal. Leidub nii kõvu kui pehmeid kaldalõike. Sügavamal on põhi mudane, lääne- ja kagukalda juures on ka liivast põhja. Järve idaosale tungib peale õõtsik.
Sisse voolan Kauru järvest tulev ojake, välja idaotsast Vokijärve viiv oja; tõenäoliselt leidub järves ka allikaid. Vesi on rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega (1,7 m) ja arvatavasti vähe kihistunud.
Kalaliike on üsna rohkesti. Tavalised asukad on ahven, haug, ja särg, leidub kokre, latikat, linaskit, viidikat ning võib-olla ka roosärge, lutsu ja angerjat. Olevat ka jõevähki.
Ilusa veekoguna kaunistab oluliselt maastikku. Järve kaldal olevat Vidrike mõisa on 19. sajandil külastanud Armeenia uue kirjanduse rajaja Hat¶atur Abovjan. Vidrike koolis on õpetajaks olnud näitekirjanik Agnes Taar. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Aare Mäemets.Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977