Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
Veskijärv (Nõva Veskijärv), ka Tamra järv, Tamre järv
Läänemaal, Nõva vallas, Nõmmemaa ja Vaisi külade lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguJärvest voolab läbi Veskijõgi
Pindala 185,2 ha, kaldajoon 7054 m, pikkus 2100 m, laius 1100 m, keskmine sügavus 1,7 m, suurim sügavus 3 m
Pindala 185,2 ha, kaldajoon 7054 m, pikkus 2100 m, laius 1100 m, keskmine sügavus 1,7 m, suurim sügavus 3 m
Valgala 23,5 km2
Veevahetus 2 korda aastas
Keskpunkti koordinaadid:
Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6559199 | 59°10'15" N |
| Y | 486279 | 23°45'36" E |
Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond
Pehme- ja tumedaveeline, segatoiteline
KKR kood: VEE2028400
Nõvast 7 km kagu pool. Ta absoluutne kõrgus on 15,2 m, pindala 191,8 ha ja suurim sügavus 3,0 m (keskmine sügavus 1,7 m). Põhja ja loode poolt ümbritsevad järve kuni 15 m kõrgused nõmmemetsaga kaetud luited, läänest ja edelast raba, lõuna poolt heinamaad ja võsastikud; kirdest soostuv segamets.
Järv on põhja-lõuna suunas pikliku kujuga. Läänest järve ulatuva poolsaare otsast ida pool on sügavaim koht. Kaldad on madalad, vesi sujuvalt süvenev. Edelast kasvab veepeeglile peale õõtsik, kirdes ja idas on põhi kiviklibune, põhjas ja läänes poolsaare juures liivane, mujal mudane. Põhja katab pruun sapropeel. Järves on varem linu leotatud.
Läbivool ei ole kuigi tugev. Veskijärve vesi seguneb ja soojeneb suvel hästi. talvel on vees hapnikku vähevõitu ja mõnel talvel jääb järv ummuksile.
Taimestik oli 1953. a. vähene ja liigivaene (10). Samasugust pilti pakkus see ka 1968. a.
Veskijärve kalastik on küllaltki liigirikas. Esikohal on ahven ja latikas, leidub ka särge, roosärge, haugi, kiiska, linaskit, lutsu, luukaritsat ja kokre. Sisse on lastud angerjat. On esinenud jõevähk. Järve linnustik on vähene. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Särg, ahven, haug, latikas, linask, koger, kiisk, harvemini luts, roosärg. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
KKR kood: VEE2028400
Nõvast 7 km kagu pool. Ta absoluutne kõrgus on 15,2 m, pindala 191,8 ha ja suurim sügavus 3,0 m (keskmine sügavus 1,7 m). Põhja ja loode poolt ümbritsevad järve kuni 15 m kõrgused nõmmemetsaga kaetud luited, läänest ja edelast raba, lõuna poolt heinamaad ja võsastikud; kirdest soostuv segamets.
Järv on põhja-lõuna suunas pikliku kujuga. Läänest järve ulatuva poolsaare otsast ida pool on sügavaim koht. Kaldad on madalad, vesi sujuvalt süvenev. Edelast kasvab veepeeglile peale õõtsik, kirdes ja idas on põhi kiviklibune, põhjas ja läänes poolsaare juures liivane, mujal mudane. Põhja katab pruun sapropeel. Järves on varem linu leotatud.
Läbivool ei ole kuigi tugev. Veskijärve vesi seguneb ja soojeneb suvel hästi. talvel on vees hapnikku vähevõitu ja mõnel talvel jääb järv ummuksile.
Taimestik oli 1953. a. vähene ja liigivaene (10). Samasugust pilti pakkus see ka 1968. a.
Veskijärve kalastik on küllaltki liigirikas. Esikohal on ahven ja latikas, leidub ka särge, roosärge, haugi, kiiska, linaskit, lutsu, luukaritsat ja kokre. Sisse on lastud angerjat. On esinenud jõevähk. Järve linnustik on vähene. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Särg, ahven, haug, latikas, linask, koger, kiisk, harvemini luts, roosärg. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977