Vee-elustikku ohustavad võõrliigid (nimistu)
Vee-elustikku ohustavad võõrliigid
Looduskaitseseadus räägib nii võõrliikidest üldse kui ka looduslikku tasakaalu ohustavatest võõrliikidest. Viimased vastavad invasiivsetele võõrliikidele.
Looduskaitseseaduse paragrahv 57 keelab lasta loodusesse võõrliikide elusaid isendeid. Paragrahv 58 keelab loodusesse lasta ka kodumaiste liikide võõrsilt toodud isendeid, välja arvatud teaduslikult põhjendatud taasasustamiseks keskkonnaameti loal.
Looduskaitseseaduse järgi kehtestab keskkonnaminister oma määrusega nimekirja neist looduslikku tasakaalu ohustavatest võõrliikidest, keda Eestisse elusalt tuua ei tohi. Sinna nimekirja on kantud 13 taimeliiki ja -hübriidi, kellest kolm on otseselt seotud veega: verev lemmalts (Impatiens glandulifera), tihe jõgikatk (Egeria densa) ja väike vesikatk (Elodea nuttallii).
Peale selle kuuluvad nimekirja 11 liiki kalu (peamiselt akvaariumikalad) ja neli liiki muid selgrootuid, sh. kolm liiki vähke.
Kalad:
1) Umbra pygmaea – kääbus-koerkala,
2) Pseudorasbora parva – ebarasboora,
3) Opsariichthys uncirostris – sälkmokk,
4) Ameiurus nebulosus – pruun kärpsäga,
5) Ameiurus melas – must kärpsäga,
6) Lepomis auritus – punakõht-päikeseahven,
7) Lepomis gibbosus – harilik päikeseahven,
8) Lepomis macrochiru – päikeseahven, kellel pole eestikeelset liiginimetust,
9) Perccottus glenii – kaugida unimudil,
10) Neogobius fluviatilis – jõemudil (keskkonnaministri 2004. aasta määruses:
jõe-uusmudil),
11) Neogobius gymnotrachelus – mudil, kellel pole eestikeelset liiginimetust.
Selgrootud loomad:
1) Astacus leptodactylus – kitsasõraline vähk,
2) Orconectes limosus – ogapõskne vähk,
3) Pacifascatus leniusculus – signaalvähk
Nende liikide isendeid ei tohi Eestisse tuua ka tehistingimustes kasvatamiseks, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel keskkonnaameti loal.
Paljud neist liikidest, eriti akvaariumikalad, on nimekirja kantud ennetavalt – et ära hoida nende võimalikku laialdast levikut, mis teistes riikides on juhtunud. Eesti kliima soojenemise tõttu viimastel aastatel võivad siin püsima jääda, kohaneda ja levima hakata ka need liigid, kelle puhul oleme arvanud, et meie kliima on neile liiga karm.
Nimekirja muudetakse pidevalt: sinna lisatakse uusi liike, aga sealt võib neid ka kustutada, kui uute andmete valguses selgub, et nad ei osutu Eesti oludes invasiivseks.
Plaanis on jagada see nimekiri kaheks:
esiteks liigid, keda ei tohi sisse tuua mingil juhul, sest isegi ühe isendi sattumisel loodusesse võivad olla hukatuslikud tagajärjed kohalikule populatsioonile või ökosüsteemile (nt. võõrvähid);
teiseks liigid, keda võib teatud tingimustel sisse tuua loa alusel, kuid ainult kasutamiseks teadusotstarbel ja sisetingimustes
Allikas:
Vee võõrliikide käsiraamat, Tln., 2001, lk 21-22; Vaata artiklit: 1957