Vastne
Vastne (lad larva), ka larv, vagel, tõuk, röövik, ebaröövik
Vastne on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb tavaliselt oluliselt valmikust. Vastseid esineb putukatel, kahepaiksetel, ainuõõssetel jt loomadel.
Vastne võib elada täiesti teistsuguses keskkonnas kui valmik. Näiteks konnavastsed (kullesed) elavad vees, valmikud aga kuival. Samuti elavad vees mitmete lennuvõimeliste putukate vastsed, nt ühepäevikulised, surusääsklased, ehmestiivalised jt.
Vastsejärgus putukas toitub ja kasvab. Ta kogub rasvikusse toitaineid, millest hiljem ehitatakse üles valmiku organid. Kasvamise ajal vastne kestub mitu korda, sest kitiinist kehakate ei veni lõputult.
Vastsed jaotatakse pea esinemise ja jalgade arvu järgi:
A - vagel – pea ja jalgadeta (kahetiivalised);
B - jalutu tõuk – on ainult pea (mõned mardikalised ja kiletiivalised);
C - tõuk – pea ja 3 paari rindmikujalgu (mardikalised, võrktiivalised);
D - röövik - pea, 3 paari rindmikujalgu ja 2-5 paari tagakehajalgu (liblikad);
E - ebarõõvik – pea, 3 paari rindmikujalgu ja 1 või enam kui 5 paari tagakehajalgu (kiletiivalised).
Vastsetel esinevad sageli võrgendinäärmed, mille nõre tardub õhu käes niidiks. Võrgendiniidi abil rullivad nad näiteks lehti kokku ja nukkudes koovad sellest kookoni.
Kalamehed kasutavad õngitsemisel väga paljude putukate vastseid, tuntumaiks neist on sääsevastne ja kärbsetõuk.
Lendõngitsejad jäljendavad erinevaid vastseid sageli kunstputukate sidumisel.
Allikad: