Otsingu tulemused:

1. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
2. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
3. Aiauss
4. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
5. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
6. Arragoussetid / Sarregoussetid (merekääbused Guernsey saare folklooris)
7. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
8. Birjussa
9. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
10. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
11. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
12. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
13. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
14. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
15. Harilik mullauss (maauss)
16. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
17. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
18. Hulkharjasussid (Polychaeta)
19. Imiussid (Trematoda)
20. Induse uss / skōlex (müütiline veeolend Induse jões)
21. Jahumardika vastne (jahuuss)
22. Jussi järved
23. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
24. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
25. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
26. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
27. Kussie (jaapani järvekoletis)
28. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
29. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
30. Lambtoni maduuss (draakonilaadne olend inglise folklooris)
31. Linajärv (Jussi Linajärv)
32. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
33. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
34. Metsprussakas
35. Mussie (järvekoletis Kanadas)
36. Mussoon
37. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
38. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
39. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
40. Nelikant-kaldauss
41. Osmussaar
42. Peen kõduuss
43. Piimjas soouss
44. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
45. Poola uss
46. Prussakas ja tarakan
47. Punane vihmauss (pool-ööuss)
48. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
49. Pärimus: Kaussjärv
50. Rakonda (Raconda russeliana)
51. Roheline mullauss
52. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
53. Roosa mullauss
54. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
55. Ruske käärtrull (Schistura russa)
56. Russalka
57. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
58. Shussebora (meredraakon Jaapanis)
59. Sinakas soouss
60. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
61. Susski, Vladimir
62. Suur mullauss
63. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
64. Sõnnikuuss
65. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
66. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
67. Traîcousse ehk Trécouche (veekoletis Prantsusmaal ja Belgias)
68. Tume vihmauss
69. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
70. Tõugussaare raba laugas
71. Ussikonks (säärekidadega konks)
72. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
73. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
74. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
75. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
76. Vihmauss (liigid)
77. Väheharjasussid
78. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)

Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)

Pindala: 5,8ha
Kaldajoone pikkus: 931m
Keskmine sügavus: 2.00m
Maksimaalne sügavus: 4.00m
Veevahetuse skaala: nõrk (> 0,5 kuni 2)

Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 59.3752778
Long: 25.7238889

Väinjärv, ka Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv

Harjumaal, Kuusalu vallas, Koitjärve küla juures asuv avalik järv

Asub Aegviidust 12,5 km põhjakirde pool

Kuulub Jussi järvede rühma Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal, Vaata artiklit: 1247

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6583188

59°22'31" N

Y

597996

25°43'26" E

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond

Pindala 5,8 ha, keskmine sügavus 2,6 m, suurim sügavus 4,2 m, pikkus 320 m, laius 270 m, kaldajoone pikkus 931 m

Keskmise karedusega kihistumata järv, kalgiveeline ning rohketoiteline

Registri kood VEE2007700

Jussi järvestikurühma põhjapoolseim järv, asukohaga vallseljakust idas. Jussi Väinjärv on järvestiku rühmas kõige madalam - 4,2 m (keskmine sügavus 2,6 m). Peale vallseljakupoolse kõrge ja metsase läänekalda on kallas mujal madal ja soostunud, kaetud heinamaa ja võsaga. Järve põhi on valdavalt mudane.

Endine umbjärv, mis taimestikkurikka, kuid siiski paadisõitu võimaldava kraavi abil on ühendatud kagu pool oleva Suurjärvega. 

Vesi on hästi segunev, kollakasroheline ja keskmise läbipaistvusega (2,9 m). Järv on võrdlemisi taimerikas, kuid erinevaid liike esineb vähe (13).

Kalastikus on esikohal särg ja ahven. Vähemal hulgal esineb haugi, kokre ja linaskit. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Pärimus: Jussi Väinjärve võitis omal ajal Lehtse parun Pruuna mõisnikult kaardimängus. Ta ehitas järvele vaiadel suvemaja, mis on pärast Teist maailmasõda hävinud.

Ahven, särg, haug, koger, harvemini linask. /Õngitsemine. Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks:

Jussi järved