Väike-Nõuni järv
Pindala: 6,1haKaldajoone pikkus: 1007m
Veevahetuse skaala: nõrk (> 0,5 kuni 2)
Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 58.1388889
Long: 26.5238889
Väike-Nõuni järv
Valgamaal, Palupera vallas, Nõuni küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguJärvest lähtub Laguja oja
Pindala 6,1 ha, kaldajoon 1007 m, pikkus 320 m, laius 290 m
Keskpunkti koordinaadid:
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Pindala 6,1 ha, kaldajoon 1007 m, pikkus 320 m, laius 290 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6447025 | 58°16'2" N |
| Y | 648631 | 26°31'26" E |
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Väga kareda veega, rohketoiteline
KKR kood: VEE2101100
Valga maakonnas, Otepäält 6-8 km põhja pool asub Päidla järvestik, mille kõige põhjapoolseim järv on Väike Nõuni järv; asetseb Päidla asundusest umbes 3,5 km kirde pool, põllustatud moreenmaastikus. Järve pindala on 6,3 ha. Kõige sügavam on järve põhjaosa, kus on varem saadud sügavuseks 7 m, viimasel ajal 5,7 m (vesi on alanenud suvise niisutusvee võtmise tagajärjel). Valdav osa järvest on 1-2 m sügavune. Veetaseme langedes tekib järve keskele saar.
Kaldad on kõvad ja tõusevad õige kõrgele. Suhteliselt palju on liivast kaldavöödet. Järves leidub rohkesti linaleokive. Põhja katab muda.
Läbivool on nõrk. Järve vesi on rohekaskollane ja vähe läbipaistev (1,2 m). Taimestikku oli 1974. a. keskmisel hulgal, liike palju (22). Fütoplanktonit on järves palju, zooplanktonit vähe. Kaldavees leidub rohkesti keeris- ja mudatigusid.
Kalastikus domineerivad särg ja koger. Tõenäoliselt on järves talvel hapnikupuudus.
Järves elutseb ondatra. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Valga maakonnas, Otepäält 6-8 km põhja pool asub Päidla järvestik, mille kõige põhjapoolseim järv on Väike Nõuni järv; asetseb Päidla asundusest umbes 3,5 km kirde pool, põllustatud moreenmaastikus. Järve pindala on 6,3 ha. Kõige sügavam on järve põhjaosa, kus on varem saadud sügavuseks 7 m, viimasel ajal 5,7 m (vesi on alanenud suvise niisutusvee võtmise tagajärjel). Valdav osa järvest on 1-2 m sügavune. Veetaseme langedes tekib järve keskele saar.
Kaldad on kõvad ja tõusevad õige kõrgele. Suhteliselt palju on liivast kaldavöödet. Järves leidub rohkesti linaleokive. Põhja katab muda.
Läbivool on nõrk. Järve vesi on rohekaskollane ja vähe läbipaistev (1,2 m). Taimestikku oli 1974. a. keskmisel hulgal, liike palju (22). Fütoplanktonit on järves palju, zooplanktonit vähe. Kaldavees leidub rohkesti keeris- ja mudatigusid.
Kalastikus domineerivad särg ja koger. Tõenäoliselt on järves talvel hapnikupuudus.
Järves elutseb ondatra. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977