Kalapeedia Otsing Kaastöö

Rõngusside hõimkonna alamklass. Tuntuimad alamklassi organismid on vihmaussid. 

Väheharjasussid nagu teisedki rõngussid kuuluvad kõrgemate usside hulka. Nende keha jaguneb kolme ossa: pea, lüliline kere ja anaalsagar. 

Väheharjasussid on saanud oma nime selle järgi, et nad näevad välja üsnagi nagu rõngusside teise suure alamklassi moodustavad hulkharjasussid, aga kui hulkharjasusside keha on tihedalt harjastega kaetud, siis väheharjasussidel on neid vähe ja mõnel liigil puuduvad nad täielikult.

Maailmas on teada umbes 3000 liiki väheharjasusse (EE andmetel u 3800; 25-27 sugukonda), Eestist on neid leitud üle 100. Need arvud pole  lõplikud, sest mõned väheharjasusside sugukonnad, näiteks valgeliimuklased (Enchytraeidae), on veel peaaegu uurimata.

Senikirjeldatud liikidest enamik elab mullas, 600 elab magevees ning 200 on kohandunud eluga riimvees ja rannalähedases merevees. On selliseidki liike, kes suudavad elada nii vees kui veekogu kallastel. 

Väheharjasusside suurus on väga erinev. Kõige pisemad mageveevormid on mikroskoopilised ja palja silmaga neid ei näegi, aga kõige suuremad troopikas elavad väheharjasussid on enam kui 2,5 m pikad. Enamasti on vees elavate väheharjasusside pikkus mõnest millimeetrist 15 sentimeetrini, mullavormidel 5 millimeetrist 40 sentimeetrini.

Väheharjasusside, nagu hulkharjasussidegi kehaehituse tähtsaim iseärasus on keha lülideks ehk segmentideks jaotumine ehk metameeria, mis tähendab elundite korrapärast kordumist piki kehatelge. Segmente eraldavad üksteisest ristivaod. Kõige väiksem segmentide arv on 5–6, kõige suurem 500–600. Hulkharjasussidest eristab neid see, et väheharjasusside segmentidel ei ole kunagi jäsendeid ehk parapoode ehk paarilisi jätkeid. Neil võib olla üksnes 4 kimpu harjaseid ja sedagi mitte kõigil liikidel.

Väheharjasussidele on iseloomulik kehapaksend ehk vöö, mille eritistest moodustub munadega kookon. Nad on hermafrodiidid, sigivad suguliselt, osa ka pooldudes või tükeldudes.

Väheharjasussid jaotatakse kahte seltsi: klaasliimukalised (Naidomorpha) ehk esiliimukalised (Plesiopora) elavad peamiselt vees, nt niitja kärsaga lontuss (Stylaria lacustris) mageveekogudes, mudatupp (Tubifex tubifex) seisuveekogude seisuveekogude põhjasettes mudatorukestes, valgeliimukas niiskes kõdumullas; neist suuremad vihmaussilised (Lumbricomorpha) elavad  vees või mullas.

 

Paljud loomad söövad väheharjasusse, sealhulgas ka kalad.

Eestis leidub väheharjasusse nt niisugustest sugukondadest: