Urbukse järv (Urbuse järv)
Pindala: 4,8haKaldajoone pikkus: 917m
Keskmine sügavus: 5.00m
Maksimaalne sügavus: 8.00m
Veevahetuse skaala: väga nõrk (< 0,5)
Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 59.2694444
Long: 25.6419444
Urbukse järv, ka Urbuse järv
Harjumaal, Aegviidu vallas, Aegviidu alevi lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguKuulub Nelijärve järvestikku.
Keskpunkti koordinaadid:
Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond
Urbukse järv on Nelijärve järvedest keskseim ja suurim (4,6 ha), aga ka teaduslikult huvitavaim. Asub Vahejärvest kagu pool. Suurim sügavus on 8,7 m (mõnedel andmetel kuni 10 m), sügavaim koht jääb järve keskosast veidi põhja poole, aga ka keskosast lõuna poole jääv ala on sügav; keskmine sügavus 5,3 m.
Urbukse järv on umbjärv, millesse peale sademete annavad vett üksikud allikad. Järve kaldavööde on valdavalt liivane, sügavamal katab põhja aga pruun sapropeel, millel lasub roheline vetikaist tekkinud muda. Järve raamib kaunis sega- ja okasmets, mille värvikirevus ilmneb eriti sügisel. Uue- ja Vana-Urbukse talu põldudele järve põhjakaldal on tekkinud asula.
Veetaimestik hõivab peaaegu neljandiku Urbukse järvest, kuid liike on ainult 10. Ohtramalt kasvab kalda ääres ubalehte, soopihla ja pudeltarna, veepinnal väikest vesiroosi ja ujuvat penikeelt, järve põhjas vesisammalt. Vähesel hulgal on järvest leitud haruldasi taimi - vesilobeeliat ja järv-lahnarohtu. Aeg-ajalt toimub järves väga tugev sinivetikatest põhjustatud vee õitsemine (esmakordselt mainitud 1936. a. augusti lõpul).
Urbukse on senini Nelijärve järvestiku parim kalajärv, milles arvukamalt esineb ahvenat ja 19. sajandil sissetoodud latikat, aga ka haugi, linaskit, särge ja kokre.
Artiklis "Aegviidu ja Nelijärve mäed" kirjutab J. Kents, et vanasti olevat Nikerjärve ja Urbukse järve kalal asunud kõrtsid ning nende järvede lähedal üksildastes paikades röövitud ja tapetud teekäijaid. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Ahven, särg, haug, (latikas?). /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Pindala 4,8 ha, kaldajoon 917 m, pikkus 310 m, laius 260 m, keskmine sügavus 5,3 m, suurim sügavus 8,5 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6571286 | 59°16'10" N |
| Y | 593633 | 25°38'31" E |
Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond
Pehme- ja heledaveeline, vähetoiteline
KKR kood: VEE2021000
Urbukse järv. Foto: marguss
Urbukse järv on Nelijärve järvedest keskseim ja suurim (4,6 ha), aga ka teaduslikult huvitavaim. Asub Vahejärvest kagu pool. Suurim sügavus on 8,7 m (mõnedel andmetel kuni 10 m), sügavaim koht jääb järve keskosast veidi põhja poole, aga ka keskosast lõuna poole jääv ala on sügav; keskmine sügavus 5,3 m.
Urbukse järv on umbjärv, millesse peale sademete annavad vett üksikud allikad. Järve kaldavööde on valdavalt liivane, sügavamal katab põhja aga pruun sapropeel, millel lasub roheline vetikaist tekkinud muda. Järve raamib kaunis sega- ja okasmets, mille värvikirevus ilmneb eriti sügisel. Uue- ja Vana-Urbukse talu põldudele järve põhjakaldal on tekkinud asula.
Veetaimestik hõivab peaaegu neljandiku Urbukse järvest, kuid liike on ainult 10. Ohtramalt kasvab kalda ääres ubalehte, soopihla ja pudeltarna, veepinnal väikest vesiroosi ja ujuvat penikeelt, järve põhjas vesisammalt. Vähesel hulgal on järvest leitud haruldasi taimi - vesilobeeliat ja järv-lahnarohtu. Aeg-ajalt toimub järves väga tugev sinivetikatest põhjustatud vee õitsemine (esmakordselt mainitud 1936. a. augusti lõpul).
Urbukse on senini Nelijärve järvestiku parim kalajärv, milles arvukamalt esineb ahvenat ja 19. sajandil sissetoodud latikat, aga ka haugi, linaskit, särge ja kokre.
Artiklis "Aegviidu ja Nelijärve mäed" kirjutab J. Kents, et vanasti olevat Nikerjärve ja Urbukse järve kalal asunud kõrtsid ning nende järvede lähedal üksildastes paikades röövitud ja tapetud teekäijaid. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Ahven, särg, haug, (latikas?). /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977