Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
Pindala: 62,2haKaldajoone pikkus: 3737m
Keskmine sügavus: 2.00m
Maksimaalne sügavus: 6.00m
Veevahetuse skaala: väga nõrk (< 0,5)
Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 59.3602778
Long: 26.7713889
Uljaste järv, ka Uljastjärv, Suur Uljaste järv
Ida-Virumaa Sonda valla (Lääne-Virumaa Rägavere valla) Uljaste küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguPindala 63,2 ha, kaldajoon 3737 m, pikkus 1270 m, laius 750 m, keskmine sügavus 2,2 m, suurim sügavus 6,4 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6583573 | 59°21'39" N |
| Y | 657667 | 26°46'22" E |
Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Pehme- ja heledaveeline, poolhuumustoiteline
KKR kood: VEE2014100
Uljaste järv. Võistlus "Uljaste triibu", 2010. Foto: Veiksw
Ida-Viru maakonnas, Sondast 3,5 km lääneedela pool asuv kaunis järv, mida nimetatakse ka Suureks Uljaste ehk Uljastjärveks. Paikneb Uljaste rabas, meretasemest umbes 66 m kõrgemal. Järve pindala on umbes 60 ha, suurim sügavus 1954. a. 6,4 m, 1973. a. ainult 5,6 m. Järv on mõnevõrra loode-kagu suunas pikliku kujuga ja kõige sügavam keskosas. Järve ümbritseb lääne- ja lõuna poolt Uljaste raba, põhjast ja idast peamiselt kruusasest liivast koosnev Uljaste oos, mille põhjaosa katab ilus okasmets. Uljaste järvest sadakond meetrit loode pool on Väike Uljaste järv ehk Soojärv (2,6 ha). Peale selle esineb rabas veel teinegi Soojärv.
Kaldad on vallseljaku kohal liivased või kruusased, järsult tõusvad. Raba pool esineb turbaperv. Vallseljaku juures süveneb vesi kiiresti, põhja katab liivakiht, sügavamal pruun jütja, rabakalda lähedal turbamuda. Järve lõunasopis on suur kivi, ka hulk väiksemaid, kive, mis on arvatavasti sinna sattunud kunagise linaleotamise ajal. Rabakalda juures on vees palju rampu.
Läbivool on nõrk. vesi on kollane kuni rohekaskollane, vähese kuni keskmise läbipaistvusega (1,5-1,7 m), hästi segunev ja soojenev. Taimestik oli järves 1954. ja 1973. a. vähene ja liigivaene (11 liiki). Domineerivas veesiseses taimestikus olid esikohal kaks taimharuldust - vesilobeelia ja järv-lahnarohi, esines ka mändvetikat.
Fütoplanktonit on viimasel ajal väga rohkesti. Silmapaistvalt palju on ikkesvetikaid, nende seas mõnigi haruldus. Zooplanktonit on keskmisel hulgal, selles leidub küürikut. Põhjaloomastikku on vähe.
Kalastikus valitsevad ahven ja särg, leidub ilusaid latikaid (on saadud kuni 67 cm pikkusi ja 4,4 kg raskusi isendeid). Ka särjed olevat üsna suured ja rasvased. Leidub haugi, tõenäoliselt ka kokre; latikat, koha ja angerjat olevat mõisniku ajal sisse toodud. Hiljem on järve lastud forelli, linaskit, kokre, järveforelli, peipsi rääbist, särge, hõbekokre ja haugi. Esineb võrdlemisi haruldane kala - võldas.
Jõevähki leidub vaid mõni isend. Lindudest on nähtud järvel vaid vihitajat ja piilparti.
Järve ääres oleva linnamäe suhtes pole kindel, kas on tegemist tõelise linnamäega. Muistendites jutustatakse järve rändamisest. Kaldal oleval kivil olevat näha Kalevipoja varbajäljed. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Kaldad on vallseljaku kohal liivased või kruusased, järsult tõusvad. Raba pool esineb turbaperv. Vallseljaku juures süveneb vesi kiiresti, põhja katab liivakiht, sügavamal pruun jütja, rabakalda lähedal turbamuda. Järve lõunasopis on suur kivi, ka hulk väiksemaid, kive, mis on arvatavasti sinna sattunud kunagise linaleotamise ajal. Rabakalda juures on vees palju rampu.
Läbivool on nõrk. vesi on kollane kuni rohekaskollane, vähese kuni keskmise läbipaistvusega (1,5-1,7 m), hästi segunev ja soojenev. Taimestik oli järves 1954. ja 1973. a. vähene ja liigivaene (11 liiki). Domineerivas veesiseses taimestikus olid esikohal kaks taimharuldust - vesilobeelia ja järv-lahnarohi, esines ka mändvetikat.
Fütoplanktonit on viimasel ajal väga rohkesti. Silmapaistvalt palju on ikkesvetikaid, nende seas mõnigi haruldus. Zooplanktonit on keskmisel hulgal, selles leidub küürikut. Põhjaloomastikku on vähe.
Kalastikus valitsevad ahven ja särg, leidub ilusaid latikaid (on saadud kuni 67 cm pikkusi ja 4,4 kg raskusi isendeid). Ka särjed olevat üsna suured ja rasvased. Leidub haugi, tõenäoliselt ka kokre; latikat, koha ja angerjat olevat mõisniku ajal sisse toodud. Hiljem on järve lastud forelli, linaskit, kokre, järveforelli, peipsi rääbist, särge, hõbekokre ja haugi. Esineb võrdlemisi haruldane kala - võldas.
Jõevähki leidub vaid mõni isend. Lindudest on nähtud järvel vaid vihitajat ja piilparti.
Järve ääres oleva linnamäe suhtes pole kindel, kas on tegemist tõelise linnamäega. Muistendites jutustatakse järve rändamisest. Kaldal oleval kivil olevat näha Kalevipoja varbajäljed. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Esineb särg, ahven, haug, koger, harvemini linask, latikas. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Alates 2008. a peetakse järvel talvist kalastusvõistlust "Uljaste triibu", samuti viiakse siin läbi suviseid kalastusvõistlusi.
Loe ka:
Tiit Kändler. Uljaste järv embab oma oosi. Eesti Päevaleht, 23.07.2002; http://www.epl.ee/news/eesti/uljaste-jarv-embab-oma-oosi.d?id=50929553
Järve ääres asub RMK lõkkekoht: parkla 20 autole, lõkkekoht, kuivkäimla, telkimisvõimalus. Vt http://rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/puhkealad/peipsi-pohjaranniku-puhkeala/1424
Järve ääres asub RMK lõkkekoht: parkla 20 autole, lõkkekoht, kuivkäimla, telkimisvõimalus. Vt http://rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/puhkealad/peipsi-pohjaranniku-puhkeala/1424
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
Vaata lisaks:
Mädajärv (Uljaste Mädajärv, Uljaste Soojärv, Väike Uljaste järv)Uljaste järved ja oos