Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
Uiakatsi järv, ka Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv
Põlvamaal, Kanepi vallas, Rebaste küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguVeepeegel 19,3 ha, kaldajoon 2210 m, pikkus 900 m, laius 290 m, keskmine sügavus 6 m, suurim sügavus 18,6 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6426401 | 57°57'5" N |
| Y | 655726 | 26°37'50" E |
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2123800
Järv asub Kooraste Suurjärvest 200 m edela pool, marginaalses orus. Kirde-edela suunas piklik, pisut kõverdunud järve pindala on 17,3 ha, sügavus 19,7 m (keskmisne sügavus 6,0 m). Sügavaim koht on järve keskosast lõuna pool kalda lähedal, sellest loodes on aga keset järve madalik, kus vett on ainult 0,8 m. Veel 1954. a. oli see saar, millel kasvasid pajupõõsad. Järve loodekaldal domineerivad põllumaad, kagukaldale ulatub soine mets, mujal enamasti soine niit. Kagus on kallas järsk, kruusane, mujal laugem ja mudasem. Mudakiht järve põhjal pole kuigi paks.
Läbivool on nõrk, valgala väike. Vesi on kollakasroheline, väga läbipaistev (4,0 m) ja väga kihistunud. Järv on taimestikuvaene, liike leidub keskmiselt (18 liiki). Fütoplanktonit leidub järves keskmiselt. Vetikaflooras leidub haruldast ränivetikat Synedra berolinensis. Ka zooplankton pole rikkalik, kuid sellesse kuuluvad haruldased liigid järvesõudik, tiibsõudik, järve-jämekoodik ja hüdralestik. Põhjaloomastikku on hoopis vähe.
Kalastik üsna liigirikas (latikas, haug, ahven, särg, linask, roosärg, nurg, kiisk ja viidikas). 1964. a. järve toodud siiglane t¹irr (Coregonus nasus) on püsima jäänud ja andnud ka järglasi.
1930. aastal on järv olnud vähirikas. 1950. aastail oli jõevähki vähe. Vähikatku tagajärjel hävinud vähistiku taastamiseks on järve toodud Saaremaa vähki.
Väga linnuvaene järv. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Särg, ahven, haug, linask, latikas, karp. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
KKR kood: VEE2123800
Järv asub Kooraste Suurjärvest 200 m edela pool, marginaalses orus. Kirde-edela suunas piklik, pisut kõverdunud järve pindala on 17,3 ha, sügavus 19,7 m (keskmisne sügavus 6,0 m). Sügavaim koht on järve keskosast lõuna pool kalda lähedal, sellest loodes on aga keset järve madalik, kus vett on ainult 0,8 m. Veel 1954. a. oli see saar, millel kasvasid pajupõõsad. Järve loodekaldal domineerivad põllumaad, kagukaldale ulatub soine mets, mujal enamasti soine niit. Kagus on kallas järsk, kruusane, mujal laugem ja mudasem. Mudakiht järve põhjal pole kuigi paks.
Läbivool on nõrk, valgala väike. Vesi on kollakasroheline, väga läbipaistev (4,0 m) ja väga kihistunud. Järv on taimestikuvaene, liike leidub keskmiselt (18 liiki). Fütoplanktonit leidub järves keskmiselt. Vetikaflooras leidub haruldast ränivetikat Synedra berolinensis. Ka zooplankton pole rikkalik, kuid sellesse kuuluvad haruldased liigid järvesõudik, tiibsõudik, järve-jämekoodik ja hüdralestik. Põhjaloomastikku on hoopis vähe.
Kalastik üsna liigirikas (latikas, haug, ahven, särg, linask, roosärg, nurg, kiisk ja viidikas). 1964. a. järve toodud siiglane t¹irr (Coregonus nasus) on püsima jäänud ja andnud ka järglasi.
1930. aastal on järv olnud vähirikas. 1950. aastail oli jõevähki vähe. Vähikatku tagajärjel hävinud vähistiku taastamiseks on järve toodud Saaremaa vähki.
Väga linnuvaene järv. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Särg, ahven, haug, linask, latikas, karp. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets.Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977