Uhtjärv (Uhtijärv)
Pindala: 44,7haKaldajoone pikkus: 6449m
Keskmine sügavus: 7.00m
Maksimaalne sügavus: 9.99m
Veevahetus: 1 korda aastas
Veevahetuse skaala: nõrk (> 0,5 kuni 2)
Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 57.8980556
Long: 26.5652778
Uhtjärv, ka Uhtijärv
Võrumaal, Urvaste vallas, Kirikuküla, Lümatu, Uhtjärve ja Urvaste külade lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguJärve suubuvad Siimu oja ja Suurindõ kraav, järvest lähtub Visela jõgi (Visula jõgi)
Pindala 44,7 ha, kaldajoon 6449 m, pikkus 42900 m, laius 280 m, keskmine sügavus 7,7 m, suurim sügavus 26,5 m
Keskpunkti koordinaadid:
Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond
Pindala 44,7 ha, kaldajoon 6449 m, pikkus 42900 m, laius 280 m, keskmine sügavus 7,7 m, suurim sügavus 26,5 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 64120316 | 57°53'53" N |
| Y | 652097 | 26°33'55" E |
Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2121600
Uhtjärv. Foto: Viljo Jõela
Võru maakonnas, Urvastest 0,5 km kagu pool olev 2,9 km pikkune ja ainult 0,28 km laiune järv. Ta absoluutne kõrgus on 90,3 m, suurus 43,5 ha ja sügavus 27,6 m (keskmine sügavus 7,7 m). Kõige sügavam on järve kaguosa, kuid ka loodeotsas on sügavus kohati üle 20 m. Urvaste ürgorg on järve kohal 40 m sügav, lõhestatud arvukatest sälkorgudest, millest tuntum on Armuorg. Enamasti metsaga kaetud oruveerud tõusevad järve äärest järsult üles, ainult kohati jääb järve äärde kitsas lammiriba. Järve otstes on soised niidud, edelakaldal veidi ulatuslikum allikaline sooriba. vesi süveneb väga järsult, põhjareljeef on rahutu. Kalda lähedal on põhi enamasti liivane, sügavamal mudane. Mudakihi paksus on kuni 1,5 m.
Läbivoolujärv, kuhu voolab sisse väike oja; vett annavad ka arvukad põhja- ja kaldaallikad. Väljavool toimub Visula oja ja Visula tehisjärve kaudu Väike-Emajõkke.
Järve vesi on suvel kollakasroheka, talvel kollakaspruuni värvusega, keskmise läbipaistvusega (1,8-2,2 m) ja tugevasti kihistunud. Taimestik koosnes 1952. a. 18 liigist ja kattis vaid 1/5 järvepinnast. Järves toimub sinivetikate õitsemine; zooplanktonit on keskmisel hulgal, põhjaloomastikku vähe.
Läbivoolujärv, kuhu voolab sisse väike oja; vett annavad ka arvukad põhja- ja kaldaallikad. Väljavool toimub Visula oja ja Visula tehisjärve kaudu Väike-Emajõkke.
Järve vesi on suvel kollakasroheka, talvel kollakaspruuni värvusega, keskmise läbipaistvusega (1,8-2,2 m) ja tugevasti kihistunud. Taimestik koosnes 1952. a. 18 liigist ja kattis vaid 1/5 järvepinnast. Järves toimub sinivetikate õitsemine; zooplanktonit on keskmisel hulgal, põhjaloomastikku vähe.
Uhtjärv on sügavuselt Eesti viies järv
Kalastik on võrdlemisi liigirikas. Palju on latikat, haugi, ahvenat ja särge, esinevad koha, kiisk, nurg, linask, luts, koger ja roosärg. Pärast 1935. a. vähikatku pole siinne vähistik enam taastunud. Veelinnustik on vähene.
Järve kirdekaldal asub Järveküla ehk Urvaste linnamägi, nn. Vanalinna ase. Sealsamas lähedal on säilinud ka Põhjasõja-aegsed kaitsevallid.
Järve juures Urvastes on olnud pastoriks J. Gutslaff, kes kirjutas 1648. a. ladinakeelse lõunaeesti grammatika. Siit on pärit luuletaja M. Heiberg, kelle saatuses on palju sarnast Juhan Liivi saatusega.
Ka rahvamuistendeis on Uhtjärv üks populaarseimaid Eestis. Jutustatakse järve tulekust pilvena, kirikust järve põhjas, näkineidudest ja vetevaimudest, järve peidetud Urvaste kiriku kellast jm.
1973. a. rajati Uhtjärvest umbes 0,5 km loode pool ligi poolesaja hektari suurune Visula, Luiga ehk Punde järv. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Kalastik on võrdlemisi liigirikas. Palju on latikat, haugi, ahvenat ja särge, esinevad koha, kiisk, nurg, linask, luts, koger ja roosärg. Pärast 1935. a. vähikatku pole siinne vähistik enam taastunud. Veelinnustik on vähene.
Järve kirdekaldal asub Järveküla ehk Urvaste linnamägi, nn. Vanalinna ase. Sealsamas lähedal on säilinud ka Põhjasõja-aegsed kaitsevallid.
Järve juures Urvastes on olnud pastoriks J. Gutslaff, kes kirjutas 1648. a. ladinakeelse lõunaeesti grammatika. Siit on pärit luuletaja M. Heiberg, kelle saatuses on palju sarnast Juhan Liivi saatusega.
Ka rahvamuistendeis on Uhtjärv üks populaarseimaid Eestis. Jutustatakse järve tulekust pilvena, kirikust järve põhjas, näkineidudest ja vetevaimudest, järve peidetud Urvaste kiriku kellast jm.
1973. a. rajati Uhtjärvest umbes 0,5 km loode pool ligi poolesaja hektari suurune Visula, Luiga ehk Punde järv. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977