Udsu järv (Utsu järv, Uutsu järv, Kokajärv, Linsi järv)
Pindala: 6,5haKaldajoone pikkus: 1194m
Maksimaalne sügavus: 9.99m
Veevahetuse skaala: nõrk (> 0,5 kuni 2)
Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 57.905
Long: 25.8577778
Udsu järv, ka Utsu järv, Uutsu järv, Kokajärv, Linsi järv
Valgamaal, Hummuli vallas, Jeti küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguKuulub Koorküla järvestikku
Udsu järv on sügavuselt Eesti kolmas järv.
Pindala 6,5 ha, kaldajoon 1194 m, pikkus 490 m, laius 170 m, suurim sügavus 30,2 m
Keskpunkti koordinaadid:
Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond
Sakala kõrgustiku kõige sügavam järv (suurim sügavus 30,25 m); asub Valgjärve põhjasopist vaid 200 m lääne pool, Koorküla keskusest 3 km lõunas. Udsu on Koorkülas kõige kõrgemal (umbes 76 m üle merepinna) asuv järv. Tema veepeegel on kirde-edela suunas pikliku kujuga ja 6,2 ha suurune. Udsu järve kaldad on väga järsud, liivased või savikad. Vähesel määral leidub õõtsikuga ääristatud kallast. Põhi on kalda lähedal liivane või kruusane, paiguti ka mudane, samuti nagu sügavamal. Kaldavees linaleokivid.
Järv toitub peamiselt põhjaallikatest ja sademetest. Vesi oli 1973. a. roheline ja väga läbipaistev (4,0 m); tugevasti kihistunud. Põhjakihtides puudus hapnik.
Taimeliike oli järves 17. Järves kasvab haruldast liiki penikeel (Potamogeton rutilus). Fütoplanktonist on järv vaene. Zooplanktonit leidub keskmisel hulgal, üsna ohtralt esinevad haruldased tiibsõudik, süvikusõudik ja järve-jämekoodik. Põhjaloomi on vähe.
Kalafaunas on kõige ohtramalt ahvenat ja särge, leidub latikat, haugi, kokre ja linaskit.
Järvest veidi põhja pool on muistne hiiekoht, "Lindsi saared". Muistendi järgi on järve asemel olnud kirik venna ja õe laulatuse ajal maa alla vajunud. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Pindala 6,5 ha, kaldajoon 1194 m, pikkus 490 m, laius 170 m, suurim sügavus 30,2 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6419683 | 57°54'18" N |
| Y | 610148 | 25°51'28" E |
Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond
Pehme- ja heledaveeline, vähetoiteline
KKR kood: VEE2117700
Udsu järv. Foto: koorkyla.onepagefree.com
Sakala kõrgustiku kõige sügavam järv (suurim sügavus 30,25 m); asub Valgjärve põhjasopist vaid 200 m lääne pool, Koorküla keskusest 3 km lõunas. Udsu on Koorkülas kõige kõrgemal (umbes 76 m üle merepinna) asuv järv. Tema veepeegel on kirde-edela suunas pikliku kujuga ja 6,2 ha suurune. Udsu järve kaldad on väga järsud, liivased või savikad. Vähesel määral leidub õõtsikuga ääristatud kallast. Põhi on kalda lähedal liivane või kruusane, paiguti ka mudane, samuti nagu sügavamal. Kaldavees linaleokivid.
Järv toitub peamiselt põhjaallikatest ja sademetest. Vesi oli 1973. a. roheline ja väga läbipaistev (4,0 m); tugevasti kihistunud. Põhjakihtides puudus hapnik.
Taimeliike oli järves 17. Järves kasvab haruldast liiki penikeel (Potamogeton rutilus). Fütoplanktonist on järv vaene. Zooplanktonit leidub keskmisel hulgal, üsna ohtralt esinevad haruldased tiibsõudik, süvikusõudik ja järve-jämekoodik. Põhjaloomi on vähe.
Kalafaunas on kõige ohtramalt ahvenat ja särge, leidub latikat, haugi, kokre ja linaskit.
Järvest veidi põhja pool on muistne hiiekoht, "Lindsi saared". Muistendi järgi on järve asemel olnud kirik venna ja õe laulatuse ajal maa alla vajunud. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Haug, ahven, latikas, linask, koger, särg, roosärg, angerjas, harvemini siig, harva tabatakse ka peledit. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977