Kalapeedia Otsing Kaastöö

Järve läbib Ubajärve oja.

Veepeegli pindala 38,2 ha, kaldajoon 2949 m, pikkus 1550 m, laius 420 m, keskmine sügavus 1,5 m, suurim sügavus 2,1 m. 

Valgala 5,3 km².

Keskpunkti koordinaadid:

	Ristkoordinaat	Kraad, minut, sekund
X	6394334	57°39'52" N
Y	653887	26°34'43" E

Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond

Pehme- ja tumedaveeline, segatoiteline

KKR kood: VEE2137500

Ubajärv. Foto: Robert Jaeski /kalale.ee

Hargla nõos, metsarikkas liivikumaastikus (Sarust 5 km põhja pool) asub 40 ha suurune põhja-lõuna suunas piklik Ubajärv. Ta absoluutne kõrgus on 72 m, suurim sügavus ainult 2,1 m (keskmine sügavus 1,5 m). Kaldad on madalad, enamasti kaetud soostunud metsa või põõsastikuga. Perv on mudane või turbane, enamasti ääristatud õõtsikuga. Põhja katab paksult sültja pruuni muda kiht, ainult kirdes on liivapõhja.

Läbivool on väga nõrk. vesi on pruunikaskollane kuni oran¼ikaspruun, väga vähe läbipaistev (0,6-1,0 m), hästi segunev ja soojenev.

Taimestik oli 1957. a. väga rohke (23 liiki), nende seas mitmeid haruldusi (näit. lamedalehine jõgitakjas, muda-lahnarohi). Vee õitsemine toimub igal aastal; vetikaliike on rohkesti, nende seas on V. Kõvask ja M. Pork leidnud väga palju haruldusi. Haruldusterikas on ka võrdlemisi vähene zooplankton; siin leidub mitmeid harva esinevaid vesikirbulisi. Põhjaloomastik on vaene. A. Järvekülg on siit leidnud mitmeid haruldasi karpvähilisi. On esinenud väga suuri järvekarpe.

Et järv jääb sageli (peaaegu igal aastal) ummuksile, on kalafauna sageli muutuv. 1972. a. oli kõige sagedam kala haug. leidub ka särge, ahvenat, kokre, mudamaimu, linaskit, vingerjat, arvatavsti isegi latikat. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/