Otsingu tulemused:
1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalandus
30. Kalapaat
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kallaspapp
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Kastmõrd
36. Kastmõrrapüük
37. kiduma
38. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
39. Kilu nimelugu
40. Kiluvõrk
41. Koha (Sander lucioperca)
42. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
43. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
44. Laagus, Mart (Martin)
45. Landilugu: Toby
46. Lestapüük
47. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
48. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mahu silgulaat
53. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
54. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
55. Meritint (Osmerus eperlanus)
56. Mustjõe alamvesikond
57. Mõrrapüük
58. Noodapüük
59. Noot
60. Paaristraalimine
61. Paatkond
62. Pakrirootslaste elust
63. Pelaagiline traalnoot
64. Pinevõrk
65. Pull
66. Pärnu Kalakombinaat
67. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
68. Raid, Tiit
69. Rakfisk ehk norra hapukala
70. Randal (Phoca vitulina)
71. Rannak Linda
72. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
73. Riimvee-elustik
74. Ruhnu
75. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
76. Räime puhastamine
77. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
78. Räimevõrk
79. Räimeõng
80. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
81. Rändpüük
82. Salaga
83. Silk
84. Sillivõrk
85. Soolasilk
86. Soomkala
87. Soomuste mahavõtmine
88. Sõbralaat
89. Toby
90. Triivpüük
91. Trolling Spoon (Nils Master)
92. Tursapüük
93. Tursk eestlaste suus
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. tuulekala (pärimus)
96. Tuulik, Jüri
97. Töönduskalad
98. Ujuk
99. Varikalad
100. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
101. Vinnutatud räimed
102. Võrguhark
103. Võrgukivid
104. Võrguparandus
105. Võrgupüük
106. Võrklaev
107. Võrtsjärve alamvesikond
108. Vähimõrd
109. väike tobias (nigli, väiketobias)
110. Õngpüünised
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalandus
30. Kalapaat
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kallaspapp
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Kastmõrd
36. Kastmõrrapüük
37. kiduma
38. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
39. Kilu nimelugu
40. Kiluvõrk
41. Koha (Sander lucioperca)
42. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
43. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
44. Laagus, Mart (Martin)
45. Landilugu: Toby
46. Lestapüük
47. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
48. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mahu silgulaat
53. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
54. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
55. Meritint (Osmerus eperlanus)
56. Mustjõe alamvesikond
57. Mõrrapüük
58. Noodapüük
59. Noot
60. Paaristraalimine
61. Paatkond
62. Pakrirootslaste elust
63. Pelaagiline traalnoot
64. Pinevõrk
65. Pull
66. Pärnu Kalakombinaat
67. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
68. Raid, Tiit
69. Rakfisk ehk norra hapukala
70. Randal (Phoca vitulina)
71. Rannak Linda
72. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
73. Riimvee-elustik
74. Ruhnu
75. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
76. Räime puhastamine
77. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
78. Räimevõrk
79. Räimeõng
80. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
81. Rändpüük
82. Salaga
83. Silk
84. Sillivõrk
85. Soolasilk
86. Soomkala
87. Soomuste mahavõtmine
88. Sõbralaat
89. Toby
90. Triivpüük
91. Trolling Spoon (Nils Master)
92. Tursapüük
93. Tursk eestlaste suus
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. tuulekala (pärimus)
96. Tuulik, Jüri
97. Töönduskalad
98. Ujuk
99. Varikalad
100. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
101. Vinnutatud räimed
102. Võrguhark
103. Võrgukivid
104. Võrguparandus
105. Võrgupüük
106. Võrklaev
107. Võrtsjärve alamvesikond
108. Vähimõrd
109. väike tobias (nigli, väiketobias)
110. Õngpüünised
Toby
Toby
Ülikuulus võnklant, Abu Garcia landitoodangu trumpäss.
ABU hakkas seda lanti tootma aastast 1956. Suhteliselt pikk ja kitsas landikeha on S-koolutuses ja selle küljes on kaks "uime", mis on natuke kõrvale painutatud.
Suur tobias ja väike tobias (nigli) on levinud ulatuslikult Euroopa rannikuvetes ja Läänemereski ning nad maitsevad röövkaladele etemini kui räimed. Siiski ei saa Toby pidada tobiase täpseks jäljenduseks – nt landi uimed sarnanevad pigem räime kui nigli omadega. Teatavasti pole aga jäljenduse väline täpsus lantide puhul kaugeltki otsustav tegur – Toby jäljendab väikest saledat kalakest teatava umbmäärasusega, kuid just seetõttu pole ta üksnes merelant, vaid püüab hästi ka jões või järves.
Kitsama ja suhteliselt raske landina on Toby väga hästi heidetav, ka vastutuult. Kaal ja kuju võimaldavad lanti hoida ka üsna tugevas veevoolus ilma, et lant pinnale tõuseks. Väiksemate tobydega saab püüda ahvenat või jõeforelli, suuremad sobivad haugile, kohale, lõhele ja ka meriforellile.
Toby toodetakse erinevates värvingutes, nii tuhmide kui ka läikivatena, enamasti soomusfaktuuriga, ent on ka siledapinnalisi mudeleid. Levinuimad värvid on hõbe, kuld, vask. "Uimed" on reeglina punased.
Kaal; 7; 10; 12; 18; 20; 28; 40 ja 60 grammi.
Abu Garcia teeb ka Toby variatsioone.
Toby Salmo on alg-Tobyst natukene laiem, loodud lõhepüügiks vooluvees (Mörrumi jõest esimeste sulavetega). Kaal: 30 g. Toodetud on ka veokalastuseks mõeldud 22 grammist mudelit Toby Salmo Trolling.
Toby Salmo
Toby Rocket ehk ka Toby Slim on Tobyst kitsam ja seda soovitatakse meriforelli püüdmiseks; viimase puhul on ka loobutud soomusfaktuurist ning tavapäraste värvingute ees (nt hõbe/kuld) domineerib "sigri-migri".
Toby Vass on Toby rohukaitsmega variant: kolmiku asemel on jäigalt kinnitatud üheharuline konks, lisatud traatvuntsid ja porgandpunane villatups. Kaal: 18 g.
Tobi Vass
Kõik mudelid pole pidevalt tootmises, ka võetakse mõni neist kui kehvastimüüv tootenimistust hoopis maha. Samas on mõistetav tootja soov Toby nimekuulsust võimalikult ära kasutada. Osalt just sellest näikse olevat toodetud niisuguseid landimudeleid nagu Toby Fat (lai, muhkjas keha, püügiks seisuvees), Toby Sono (landi häälekust tõstva ja mulle sünnitava turbulentsi-avaga), Toby Spin (lipplant, mille lipats on "uimedega",) ja Toby Jig. Viimase puhul on Toby metallkeha kaetud pehmeplastist "kalmaariga".
Toby Fat 
Toby Spin
Nõukogude ajal müüdi meil tehases Baltika (Leningrad) toodetud Toby jäljendusi, ent imitatsioone on rohkelt müügil nüüdki: nimetagem näitena lante John Toby firmalt Salmo, Tobia firmalt Fladen või Slim firmalt Cormoran. Ega kalamehele olegi ju tähtis, milline firma just on teinud mõne Toby-tüüpi landi - peaasi, et see püüab. Tobylised püüavad.