Põlvamaal, Kanepi vallas, Jõgehara, Kooraste ning Rebaste külade juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
X |
6427255 |
57°57'32" N |
Y |
656566 |
26°38'43" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Veepeegli pindala 42,1 ha, saarte pindala 0,2 ha, pindala kokku 42,3 ha, keskmine sügavus 6,1 m, suurim sügavus 17,7 m, pikkus 1 150 m, laius 815 m, kaldajoone pikkus 4 104 m
Valgala pindala 75,8 km2, veevahetus 8 korda aastas
Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning rohketoiteline
Registri kood VEE2123600
Kooraste Suurjärve näol on tegemist ebakorrapärase kuju ja liigestatud kaldajoonega järvega. Veekogu kirdenurgas on metsaga kaetud maaliline saar (0,2 ha), mida tuntakse Hirvesaare nime all. Järve absoluutne kõrgus on 112,9 m ja suurus 42,1 ha.
Tänu võrdlemisi suurele valgalale on kevadine veetõus järves küllaltki suur (kuni 0,6 m).
Kooraste Suurjärv asub mitme ürgoru lõikumiskohas asuvas lamedas nõos. Järve ümbruses domineerivad savikast moreenist kühmud ja kuplid. Leidub põlde, heinamaid ja metsasalusid. Põhjakaldal asub Kooraste park, kirdes Varete palu, idas Krimmi mets, edelas metsane Mällemägi. Järve soppidel on igaühel oma nimi (Pargialune, Jursualune, Krimmi jõesuu, Vasara käärd ja Nuka käärd). Kaldavööde on mudane, pargi kohal liivane, läänekaldal leidub õõtsikut. Põhi on kaetud enamasti õhukese savika mudakihiga, ainult põhjas ja idas on liivane või kivine.
Sissevool järve toimub läbi ojakeste ja allikate, väljavool toimub Krimmi jõe kaudu Võhandusse. Vesi on pruunikaskollane, keskmise läbipaistvusega (2,1 m) ja kihistunud. Tänu suhteliselt tugevale läbivoolule ei jää järv talvel ummuksile.
Taimi on järves loendatud 21 erinevat liiki.
Kooraste Suurjärve kalastik on võrdlemisi liigirikas. Kõige ohtramalt leidub selle latikat ja haugi, on ka särge, ahvenat, roosärge, nurgu, viidikat, linaskit, kiiska, lutsu, teibi ja rünti. Sisse on lastud koha, siiga, peledit ja karpkala.
Maastikuliselt on tegemist väga kauni järvega – sobib nii suplemiseks, kui ka kala-, sõude- ja purjespordiks. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln 1977/
Särg, ahven, haug, linask, latikas, karp. /Õngitsemine. Tln 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/