Kalapeedia Otsing Kaastöö

Suurim saar Briti saartest. Asub Atlandi ookeani põhjaosas, Euroopa lääneosas. Temast itta jääb Põhjameri ning Euroopa mandrialast lahutavad teda La Manche'i väin (Inglise kanal) ja selle kitsam idaosa Calais' väin (Doveri väin). Euroopa mandriga ühendab saart mööda La Manche'i põhja kulgev La Manche'i tunnel. Iirimaast lahutab teda Iiri meri koos Saint George'i väina ja Põhjaväinaga. Suurbritannia edelarannikut uhub Keldi meri ja looderannikut Atlandi ookean.

Saare pindala: 229 957 km². See on Euroopa suurim saar ning pindalalt maailmas kaheksandal kohal.

Saar on põhja-lõunasuunas piklik ning laiub põhjast lõunasse ligikaudu kümne laiuskraadi ulatuses.

põhjapoolseim punkt: Dunnet Head ehk Easter Head Caithness, Ðotimaa (58° 40' N, 3° 22' W)

lõunapoolseim punkt: Lizardi neem, Cornwall (49° 57' N, 5° 13' W)

läänepooseim punkt: Corrachadh Mor, Ðotimaa (56° 42' 56″ N, 6° 13' 37 W)

idapoolseim punkt: Lowestoft Ness, Suffolk, Inglismaa (52° 29' N, 1° 46' E)

Idas ja lõunas on saare maastik madal ja laineline. Saare lääne- ja põhjaosa on mägisemad. Kõrgeim tipp on Ben Nevis (1343 m).

Enne viimase jääaja lõppu oli Suurbritannia Euroopa poolsaar. Jääaja lõpul merepind tõusis liustike sulamise tõttu ning moodustus La Manche'i väin, mis lahutab Suurbritannia saart Euroopa mandrist.

Golfi hoovuse mõju tõttu on Suurbritannia saare kliima mahedam kui teistes samadel laiuskraadidel paiknevates piirkondades. Temperatuurid on jahedad, kuid mitte külmad. Pilvisust on rohkem kui päikesepaistet. Vihmasajud on sagedased

Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia_saar