Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
X | 6401384 | 57°43'44" N |
Y | 650109 | 26°31'11" E |
Enam-vähem ida-lääne suunas piklik järv Lüllemäelt 9 km idakagu pool, umbes 81 m kõrgusel merepinnast. Pindala on 10,7 ha, sügavus kuni 5,5 m. Kaldajoon on võrdlemisi vähe liigestatud, järve idaosas asub kena saareke. Kaldad on valdavalt kõvad, idaotsa juures üsna kõrged ja põllustatud. Põhjakaldal leidub metsa, loodenurgas isegi rabastunud kallast. Põhi on peaaegu kõikjal kaetud paksu mudakihiga (2-3 m).
Endine umbjärv, mis 1971. a. sügisel ühendati üsna sügava kanali abil Väikese Saarjärvega. Kihistumata vesi on rohekaskollane ja üsna läbipaistev. Taimestikku kasvas 1961. a. üsna palju; ka liike oli arvukalt (20). Planktonist on järv üsna rikas, eriti zooplanktoni osas. Viimases esineb isegi võrdlemisi haruldane põhjapoolne vesikirbuliste liik – hiidlondik. Põhjaloomastik on küll mitmekesine, kuid vähene. Kunagi on elanud järves apteegikaan.
Suures Saarjärves elavad kaladest linask, koger, haug, latikas, ahven, särg ja roosärg.
Järv on sobiv kalastamiseks ning väga väärtuslik maastikuelemendina. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/