Suur Pehmejärv (Pehmejärv)
Pindala: 48,9haKaldajoone pikkus: 3285m
Keskmine sügavus: 1.00m
Maksimaalne sügavus: 2.00m
Veevahetus: 9 korda aastas
Veevahetuse skaala: tugev (> 4 kuni 10)
Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 57.7038889
Long: 26.5655556
Suur Pehmejärv, ka Pehmejärv
Võrumaal, Antsla vallas, Viirapalu ja Ähijärve külade lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguJärvest voolab läbi Ahelo jõgi (Ahli jõgi)Pindala 48,9 ha, kaldajoon 3285 m, pikkus 1100 m, laius 740 m, keskmine sügavus 1,7 m, suurim sügavus 2,5 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6398724 | 57°42'15" N |
| Y | 652954 | 26°33'57" E |
Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond
Hargla nõos, Tsoorust 4 km edelas asuv umbes 40 (varem 45,9) ha suurune ja maksimaalselt paari (varem 2,5 m) sügavune järv, mis 1962.-65. a. liiga lähedale kaevatud metsamelioratsioonikraavide kaudu tühjaks jooksis. Hiljem Linda kolhoos taastas osaliselt järve, kuid 1952. a. suurust ei ole saavutatud. Eriti madalaks on jäänud ja taimi täis kasvanud loode pool paiknev Väike Pehmejärv (alla 4 ha).
Kaldad on madalad ja soostunud. Ümbruses levivad soometsad. Põhi on paksult kaetud sapropeeliga. Vesi on kollakaspruun ja väheläbipaistev, põhjani segunev ja soojenev. talviti jääb järv ummuksile.
Taimestikku oli 1957. a. järves keskmiselt, liike samuti (16). Toimub sinivetikate õitsemine. Zooplankton on üsna rikkalik, põhjaloomastik aga vaene. A. Järvekülje andmeil esineb järves üks haruldane karpvähiline (Cypria sp.).
Kalastikus domineerisid 1972. a. haug ja koger, kuid olevat ka ahvenat, linaskit ja isegi latikat. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln.,1977/
Esinevad linask, särg, koger, ahven, latikas. /Õngitsemine. Tln., 2003/Allikad: