Suur-Apja järv / Koobassaare järv

Pindala: 41,4ha
Kaldajoone pikkus: 2791m
Keskmine sügavus: 2.00m
Maksimaalne sügavus: 4.00m
Veevahetus: 1 korda aastas
Veevahetuse skaala: nõrk (> 0,5 kuni 2)

Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 57.6797222
Long: 26.4088889

Koobassaare järv/Suur-Apja järv

Valgamaal, Karula vallas, Koobassaare küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6395792

57°40'51" N

Y

643645

26°24'29" E

Registri kood VEE2136700

Vesikond: Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond

Pindala 41,4 ha, keskmine sügavus 2 m, suurim sügavus 4,9 m, pikkus 1 100 m, laius 580 m, kaldajoone pikkus 2 791 m

Valgala pindala 4,5 km2, veevahetus 1 kord aastas

Pehme- ja tumedaveeline järv, segatoiteline

Harglast 7 km põhja pool asuv madal metsajärv, absoluutsel kõrgusel 71,7 m. Suurim sügavus 4,9 m (sellest paar meetrit lendmuda). Sügavaim koht on järve loodenurgas. Järv paikneb sandurite alal olevas kirde-edelasuunalises vagumuses, kus edela pool leidub teinegi veekogu – Väike-Apja järv (9,0 ha). 
Järve ümbritseb enamasti soostunud mets. Kaldad on madalad ja turbased ning ääristatud õõtsikuga. Kagukaldale on rajatud liivane supluskoht. Järve põhi on kaetud vähemalt 4-5 m paksuse mudakihiga. 

Väga nõrga läbivooluga. Vesi vahetub järves 1-2 korda aastas.
Vesi seguneb ja soojeneb suvel tugevasti (vee temperatuur tõuseb 27-28 kraadini). Vee värvus varieerub rohekaspruuni ja punakaspruuni vahel, läbipaistvus on keskmine (2,0-2,2 m).

Järv on taimestikurikas, liike keskmisel hulgal (19). Huvitav fakt on vooluvetele iseloomuliku kõõluslehe esinemine järves. 1974. a. leiti üsna palju haruldast punakat penikeelt. Fütoplanktoni hulk ei ole suur, kuid liigiliselt koosseisult väga mitmekesine ja huvitav, sisaldades ka mitmeid haruldasi ikkesvetikaid. Hulgalt keskmine, kuid liigirikas on ka zooplankton, milles esinevad mitmed haruldased vesikirbulised. Põhjaloomastik on rikkalik.

Kalastikus domineerib koger, järgnevad särg ja ahven, olevat ka haugi ja võib-olla isegi roosärge. Järve linnustikku kuuluvad tuttvart, sõtkas, sinikaelpart ja kõrkja-roolind.Koobassaare järv on tähtis huvitava ökosüsteemina, sest vee tugevast soojenemisest hoolimata elutsevad temas paljud põhjapoolse päritoluga plankterid.
 
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/ 

Haug, Ahven, särg, roosärg, angerjas, koger, linask. /Õngitsemine. Tln 2003/

Allikad:  
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977http://register.keskkonnainfo.ee/ http://loodus.keskkonnainfo.ee/