Koobassaare järv/Suur-Apja järv
Valgamaal, Karula vallas, Koobassaare küla juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
X |
6395792 |
57°40'51" N |
Y |
643645 |
26°24'29" E |
Registri kood VEE2136700
Vesikond: Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond
Pindala 41,4 ha, keskmine sügavus 2 m, suurim sügavus 4,9 m, pikkus 1 100 m, laius 580 m, kaldajoone pikkus 2 791 m
Valgala pindala 4,5 km2, veevahetus 1 kord aastas
Pehme- ja tumedaveeline järv, segatoiteline
Harglast 7 km põhja pool asuv madal metsajärv, absoluutsel kõrgusel 71,7 m. Suurim sügavus 4,9 m (sellest paar meetrit lendmuda). Sügavaim koht on järve loodenurgas. Järv paikneb sandurite alal olevas kirde-edelasuunalises vagumuses, kus edela pool leidub teinegi veekogu – Väike-Apja järv (9,0 ha).
Järve ümbritseb enamasti soostunud mets. Kaldad on madalad ja turbased ning ääristatud õõtsikuga. Kagukaldale on rajatud liivane supluskoht. Järve põhi on kaetud vähemalt 4-5 m paksuse mudakihiga.
Väga nõrga läbivooluga. Vesi vahetub järves 1-2 korda aastas.
Vesi seguneb ja soojeneb suvel tugevasti (vee temperatuur tõuseb 27-28 kraadini). Vee värvus varieerub rohekaspruuni ja punakaspruuni vahel, läbipaistvus on keskmine (2,0-2,2 m).
Järv on taimestikurikas, liike keskmisel hulgal (19). Huvitav fakt on vooluvetele iseloomuliku kõõluslehe esinemine järves. 1974. a. leiti üsna palju haruldast punakat penikeelt. Fütoplanktoni hulk ei ole suur, kuid liigiliselt koosseisult väga mitmekesine ja huvitav, sisaldades ka mitmeid haruldasi ikkesvetikaid. Hulgalt keskmine, kuid liigirikas on ka zooplankton, milles esinevad mitmed haruldased vesikirbulised. Põhjaloomastik on rikkalik.
Kalastikus domineerib koger, järgnevad särg ja ahven, olevat ka haugi ja võib-olla isegi roosärge. Järve linnustikku kuuluvad tuttvart, sõtkas, sinikaelpart ja kõrkja-roolind.Koobassaare järv on tähtis huvitava ökosüsteemina, sest vee tugevast soojenemisest hoolimata elutsevad temas paljud põhjapoolse päritoluga plankterid.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Haug, Ahven, särg, roosärg, angerjas, koger, linask. /Õngitsemine. Tln 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977http://register.keskkonnainfo.ee/ http://loodus.keskkonnainfo.ee/