Sinijärv (Äntu Sinijärv, Äntu Suurjärv, Äntu Pikkjärv, Äntu Tedrejärv, Prillapatsi järv)
Sinijärv (Äntu Sinijärv), ka Äntu Suurjärv, Äntu Pikkjärv, Äntu Tedrejärv, Prillapatsi järv
Lääne-Virumaa, Väike-Maarja vallas, Äntu küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguKuulub Äntu järvestikku
Pindala 2,1 ha; kaldajoon 1315 m, pikkus 430 m, laius 120 m
Veevahetus 4 kuni 10 korda aastas
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6549292 | 59°3'47" N |
| Y | 628536 | 26°14'27" E |
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Väga kareda veega, allikatoiteline
KKR kood: VEE2043600
KKR kood: VEE2043600
Äntu Sinijärv. Foto: Eve Möll/picasaweb.google.com
Äntu Sinijärv on järvestiku kõige põhjapoolsem järv ning asub Väike-Maarjast 7 km lõuna pool. Sinijärv on põhja-lõuna suunas pikliku, kuid väga sopilise kujuga, kahe suure ja ühe väikese poolsaarega. Ta pindala on 2,4 ha, suurim sügavus (põhjaosas olevate allikaaukude kohal) 8 m, sügava piirkonna valdavas osas 6 m. Seega on järve põhjas olevate allikaaukude sügavus 2 m. Järvest ida pool on vallseljak, mujalt piirab järve segamets. Kaldad on kõikjal õõtsikulised ja vee äärde pääsemine raske. Põhja katab järvelubi.
Järv saab oma vee peamiselt põhjaosas olevatest allikatest, järve kagunurgast lähtuv ojake voolab 50 m lõuna pool olevasse Rohelisse järve.
Äntu Sinijärv on kahtlemata kõige sinisema ja selgema veega järv Eestis. Ka kõige sügavamas kohas on vesi põhjani läbipaistev (8 m). Vesi on rohekas-helesinine või sinakasrohelise värvusega ja suvel õige märgatavalt kihistunud. Suvel on vesi hapnikurikas, talvel aga hapnikust vaene ja sisaldab väävelvesinikku.
Aastail 1972 ja 1973 kattis taimestik peaaegu kogu järvepõhja, liike oli aga ainult 11. Ujulehtedega taimedest leidus ujuvat penikeelt; kaldataimestik oli samuti vähene. Fütoplanktonit on järves erakordselt vähe. M. Porki teatel koosneb see boreoalpiinsest haruldusterikkast vetikakompleksist. Zooplanktonit leidub keskmisel hulgal; selles esineb järve-jämekoodik ja koola sõudik. Põhjaloomi on üsna palju. Leidub üksikuid järvekarpe.
Kalastik koosneb ahvenast, särjest ja haugist; kõige arvukam näib olevat ahven.
Äntu järved, eriti Sinijärv, on oma erakordse vee ja kauni ümbrusega äratanud paljude kirjanike tähelepanu. Äntu järvedest on kirjutanud Jakob Liiv, E. Tammlaan, A. Alle ja K. Merilaas. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Ahven, haug, särg, koger. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
Vaata lisaks:
Äntu ja Nõmme järvedÄntu järved